Segadus ja paradiis

Kõik on üksteise peale pahased ning tujukad. Pidevalt on kuulda mõnd kõvemat sõna, mis pole just kõige sõbralikumal viisil öeldud. Kõrvalseisjast möödutakse pilguga täis vastuhakku. Sinust ei saada aru ega saa sa ka teistest aru.
Kuidas on see muutunud tänapäeva ühiskonnas nii tavaliseks nähtuseks. Inimesed ei salli enam üksteist või nende õpetusi või hoopis pidevaid nääklusi, mis üha enam ja enam pähe kukuvad.
Kuid kes teab, äkki on asi ainult minus endas ja selles päevas/nendes päevades.

Kõik mõtted on peas kui sebivad linnud, kes otsivad nokaka toitu ning toidu leidnud nokivad selle ümber sada korda enne kui kätte saavad. Kuigi meres jalutades oli kõik kuidagi vaikne, nagu oleks tasane vesi linnud õrnalt minema pühkinud, neile viga tegemata. Jalutasin ja jalutasin, kuid ei midagi..jäidki need tuvid kadunuks, kuid ega mul sellest ju ometi kahju polnud, Sain rahuneda. Ja nüüd jälle, kus olen siin, on pea neid nokalisi täsi. Kas on vaja mõelda, pole ju:I


Igatahes segadusest.
Kodus on üks suur segadus, sest kõik mu toas olevad kapid on nüüd telekatoas ning isegi voodi lammutati laiali ja viidi minema. Puudub privaatsus, täielikult. Sellepärast tahangi tagasi merre, kus saab mängida väikest krokodilli. Pikali vees ja muudkui tõmbad ennast edasi mööda lainelist liiva, uskumatu. See oli pisike paradiis ainult minule ja veel mõnedele toredatele pliksidele.

Näedsa polegi enam segadust, vaid täitsa paradiis. Sinna mu jutt siis jõudiski, kuigi plaanis polnud. Aga lõpetan sellega, sest kus veel on segadus ja paradiis käsikäes käinud?

Ööd