Oh meid naisi küll, Martini`st ei saa vist kunagi küllalt:)
Ja Riinu üritab meid veel ümber veenda lausega, et see jook löhnab kui arstirohi...
Samas, see ongi nagu arstirohi, sest möju on raviv- tuju läheb heaks ja olemine kergeks:D Umbes nagu oleks sisse vötnud 3 tabletti valuvaigistit- ei tunne enam valu ega ennastki...mönu:)
Öhtu oli tore- istusime laua taga ja rääkisime juttu, jöime Martinit apelsinimahlaga ning näksisime körvale Presidendi valgehallitusjuustu( see oli üsna maitsev).
Mina rääkisin oma tegevustest Lionsi suvelaagris ja niisama peale ning nemad oma kodusolemisest ja sellega kaasnevast:)
Väike jalutuskäik Tammestaadionil ning kiiga-kääga lasteväljakul poriloigu kohal. Hea, et ma ikka jala sinna sisse pistsin:D Nalja peab saama...
Naeru on meil alati piisavalt ning naerma peab- eriti sellist naeru, mis tuleb sügavalt ning vallutab pea... Siis ei tohi möelda enam, kas ma teen ikka normaalset häält, lihtsalt lase ennast vabaks:) Selle teema üle me Sipsuga arutasime.
Aga kokkuvöttes otsustasin ikkagi koju tagasi pöörduda. Jäin lootma värkse öhu, möödaläinud tundide, tikrite ja kaine oleku peale ning önne peale. Köige rohkem vedas vist önnes, sest tee pervel olev politseiauto oli juba kellegi kinni pidanud. Aga töesti, ma kahtlen, et mul veel jääknähtusid oli...
Purjus peaga ma ei söida!
Kuid Sipsuga oli ikka koos tore olla ja juttu puhuda:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar