Reis Ruhnu saarele

Olen üksi keset võõraid inimesi, kes kõik ootavad Rahvaülikooli ees bussi Ruhnule, et kogeda mõnusat eestimaist puhkust. Transport saabub ning õhkkond muutub elavaks, sest tagaistmeid pole kunagi piisavalt, läheb rebimiseks. Õnneks selle tuhina sees aitab üks tore kutt mul kotte alla ära pakkida ning siis saan minagi kohta kinni panema minna.
Bussis uurin suure huviga inimesi ning nuputan, kellega ma küll need 5 päeva koos olema hakkan, sest inimesed jaotuvad umbes kaheks: noored ja lärmakad ning vanemad ja rahulikud. Ma ei oskagi öelda, kas mul eelistus ka oli, sest lootsin ikkagi puhata sellel saarel ning rahulikult aega veeta, kuid noorte seltsist ka ära ei oleks öelnud. Kuid siis tuleb välja, et need tagaistme inimesed on hoopis lauljad- HaleBopp Singersist, kuid mina olen ju fotograafia kursuse all kirjas. Kuskil eespool istub veel inglise keele rühm ning päev hiljem pidid ka jooga ja feng shui omad tulema.
Lõpuks mahtuvad kõik enam-vähem bussi ära(istumiskohti jääb puudu) ning sõit võib alata. Ehk siis kokku umbes 4 tundi bussis ja 3 tundi laeval. Kuigi ma oma naabriga juttu ei puhu, on sõit üsna huvitav, sest tagumised(HBS) teevad nalja küllaga:)
Laevasõit või siis õigemini paadisõit on mõnus. Loksumist pole ning tabletti ka ei võta:)
Mulle meeldib vesi: meri, ookean, tiik, järv, jõgi, mis iganes ning sestap naudin ka sõitu. Ainult väheke külmaks ning tuuliseks läheb, nii et hambad plõksuvad- no ürita siis veel raamatut lugeda:P
Saarele jõudes ronin kohe bussi, mis viib meid tallu, et ei peaks enam külmetama- ikka veel üksi, kuid rahul sellega...
Minu toakene, mida ma jagan Külli ja Helega, on imearmas:D Lilleline tapeet ning voodiriided, puiduhõng ning pisikene aken lillelise kardinaga:) No tõesti, enne veel taheti seda meestele pakkuda...
Taonaabritega olen väga rahul ning lähemal tutvusel ka terve fotograafia grupiga ülimalt rahul, mis sest, et mina ju pesamuna:) Enam ma ei olnud üksi!
Esimene õhtu alustame kohe "rabamisega" ning liigume grupiga Limo randa, et pildistada loojuvat päikest. Ma ei ole vist kunagi varem nii mitu päeva järjest päikest pildistanud kui seal(küll loojuvat, tõusvat ja veelkord loojuvat:))
Lihtsalt kvaliteetaeg on istuda rannas koos statiivi, fotoka ning hea seltskonnaga ja pildistada mere lainetes sädelevaid päikesepritsmeid, kuldset õhkõrna kihti, mis ilmub siis, kui meri uhub laineid randa ja jälle tagasi...
Tagasi jõuame kuskil poole kahe ajal, kuid väsimust üldse pole...Pigem on tunne, nagu oleks mediteerinud või joogat teinud:)
Kuid edaspidi on päevad veidikene sassis:D
Enam ei mäleta täpselt, millal me käisime pildistamas tõusu, lõõjangut, niitu, metsa, randa(zen), kirikut ja rebast. Igatahes on see kindel, et me jäädvustasime kogu aeg midagi(peale söömise, magamise ja tutvumisõhtu ning stiilipeo)
Imekombel ei väsinud ma isegi ära ka, kui ainult siis üks kord, kui ärkasime kell 3 öösel ülesse, et minna ÖverKirke randa liikuvat vett ja päikest pildistama Magama sai ju alles kell 6 ning ülesse enne üheksat, et sööma jõuaks. Siis jõin ma esimest korda sellel saarel kohvi ning umbes kuuendat korda elus.
Meelde tulevad need rännakud mööda metsateid täis sääski ja putukaid, kes lihtsalt ei andnud rahu... punased laigud jalgadel ja kätel on siiamaani alles.
Üks eriline mõnus olemine oli niidul, enne Kuunsi randa. Eesmärk lilled, putukad ja üldse rohumaa elu. Aga seal ma siis lamasin kõrge rohu sees liikumatult ja ootasin, et mõni liblikas minu lähedale ilmuks, aga ei midagi:D Küll nad on päeval alles erksad. Lamasin edasi ega viitsinudki selle kuuma sees pildistada... lihtsalt jälgisin ämblikke:)
Lisaks: Ilm oli võrratu, taevataat soosis meid:) (Tartus pidi samal ajal üsna sombune olema)
Ujumas käisin ka, isegi kolm korda. Alguses ikka külm, kuid paar konnaliigutust ning ongi soe.

Hmm..jutt läheb pikaks.
Aga kirjutada on küll ja veel.

Tutvumisõhtu ei kujunenud eriti toredaks. Räägiti paar sõna ning siis läks kuskil katuseall laul ja tants lahti- koor oli noodid kaasa teinud ja veits sain minagi laulda. Aga üsna pea läksime oma grupiga pildistama.
Muidugi käisime ka kirikus jumalateenistusel ning kuulasime HaleBoppi lauljaid laulmas Mesipuud. Kirikuid seal kaks, sest eelmine puukirik(ehitatud 1644) jäi väikeseks. Sama päeva õhtul oli koolimaja juures ka HBS kontsert- Puratino kujunes väga populaarseks:)
Mingi järgmine üritus oli kokkuvõtete tegemine, kus fotograafidel olid juba pildid taskus ning teised kah imelikud:D Tore...
Tulemas oli stiilipidu "Saared" või midagi taolist, kuid muidugi polnud mul selle tarbeks midagi kaasa võetud ning otsustasin niisama minna- sall ümber ja müts pähe:D
Tegelikult algul isegi kahtlesin, kas sinna jõuan, sest õhtul käisime muidugi loojangut pildile saamas, kuid seekord polnud midagi erilist...
Niisiis jõudsin lõkke äärde, kus inimesed tantsisid ümber tule ja keegi mängis kuskil trummi- mida veel ühelt õhtult tahta?!
Muidugi ühinesin tantsuga:)
Edasi olid veel seltskonnatantsud, mis kujunesid samuti väga lõbusaks ning samuti sain jutu peale lauljatega, kes mu lähedal lõkke ümber istusid.(Jook ühendab inimesi, sest ikka on vaja klaasid kokku lüüa kõikidega, kes lähedal on:D)
Mingi hetk hakkas Lauri kitarri mängima ning kõik ringis istujad kaasa laulma, kuid not me..kahjuks ei osanud. Väga tšill olemine oli!
Ning tants läks uuesti lahti- tõsta vasak käsi ette ja siis... Pane parem põsk kokku ja siis... Tee vasak puusanõks ja siis... keeruta ja keeruta ja keeruta.:)) Naer ja tants
Edasi hakkas tasapisi pidu vaiksemaks jääma ning rahvas otsustas Limo randa minna.
Muidugi, kui meie sinna jõudsime, siis polnud seal peaaegu mitte kedagi:P Mindi hoopis Kuunsi randa. Aga see ei häirinud, sest seltskond oli mõnus ning tuju hea ja värske:) Päike tõusis, küll pilvede taga, kuid kuma oli kena. Külma eest kaitses must jakk ning liiv varvastel:)
Lisaks sai mu naeratus komplimendi...:)
Ära hakkasime liikuma kella 6 ajal ning magama sain 6.30 Pole hullu, on raskemaid ärkamisi olnud:D Hommikul sain tellitud leiva kätte ning tegime veel modellidest pilte.
Hmm, kas ma rebast mainisin?
Igatahes saarel on rebane, kes elab Liise talus(mina olin ka seal,peale selle oli veel Tiigi talu ja koolimaja ning veel mingid väikesed majakesed, kus oli võimalik telkida)
Rebane oli kihvt:D Mängis koeraga, käterätikuga, liivakastis mänguasjadega, võttis käest süüa, tiris jalanõusid minema ning peesitas katusel. Temast sai hulganisti lahedaid pilte!
Viimane päev, veel viimased sammud laulval liival, viimased ujumised Limo rannas, viimased tagasivaated ja mõtted(selleks korraks). Jalutasime rannast sadamasse ning arutasime Jaanusega selle mõnusa reisi üle, kõkkuvõttes lubades, et kunagi kindlasti tuleme Ruhnule tagasi. Vaadata oleks veel palju!
Seekord olin targem ja riietusin vastavalt ilmale ning tuulele, paadis/laeval külm ei hakanud.
Päike hakkas loojuma...Istusin Kalle ja Tiinaga väljas ning vaatasin merd ning pilte ja sõin šokolaadi.
Mandrile jõudes tekkis probleem bussidega, sest seekord oli rahvast rohkem(busse ka kaks, kuid ikkagi), õnneks sain mõnusa koha väikeses bussis. Sõit oli mõnus, uni oli kogu aeg peal, kuid korralikult magama ei jäänud, sest kaasreisija oleks siis üksi pidanud edasi rääkima:P
Muidugi kasutasin juhust ja palusin oma valutavatele õlgadele minu massaaži vastutasuks samuti mind veits mudida. See oli hea, tibutagi oli vist kogu aeg peal:D
Ja kohale me lõpuks jõudsimegi, kell 2.30 umbes. Uni ja väsimus viisid segadusse...

Reis ise oli üsna lühike, kuid tundus nagu oleks puhanud tervelt kuu.
Saarel ei pidanud mõtlema koolile, töödele, mida vaja teha, katsetele, probleemidele- sai lihtsalt jalutada koos oma kalli kaameraga ja jälgida loodust. Samuti nautisin ma endast vanemate inimeste seltskond, vahelduseks midagi uut ja täiskasvanulikku. Huvitavaks kujunes ka Feng Shui mees, kes meie söögilauas istus ja jutustas igasuguseid huvitavaid lugusid.
Seda reisi enam uuesti ei saa toimuda, kuid hea mälestus on mul jälle juures ning olen selle üle väga rõõmus.


One day I'll fly away to Ruhnu:)