nii ta on

Again... and again....
Olen ma oma mõtetes ummikusse jooksnud. Alati valin ma just selle tipptunnise aja, et lõpuks istun ma ikka kuskil masinate keskel ja üritan ning ausalt öeldes pealtnäha jäängi rahulikuks, kuid tegelikult sees mässab mingi keevaline, kergesti muutuv ning rahutu hing. Ehk siis, kiirustasin ma seegi kord ruttu oma "kodust" välja kutsuvasse "linnakeskkonda", et juba ometigi juhtuks midagi, toimuks muutus ja edasiminek. Aga kuhu ma jõudsin... istun ummikus- jäin hiljaks või just jõudsin liiga vara, enne eelmise tipptunni lõppemist. Keeruline...
Istun, kahtlane pilveke pea kohal, ja unistan "kodusest olemisest" või pigem igatsen, sest uus on ju alati kahepoolne( algus ülihea, kuid pikapeale harjud/ kohaned/ muutub vastuvõetamatuks/ jne), mis ei reede ealeski oma saladusi enne kogemusi. Enne õpi tundma olukorda, koge seda ja alles siis taipad, millega tegelikult tegu on( kas jah või ei). Miks ma seal ummikus istudes hakkasin mõtlema sellest, mis oli?
Sest, nagu ikka mul kombeks, ma kiirustasin ilma läbimõtlemata ja alles nüüd hakkan tagantjärele mõtlema, mis oleks võinud teisiti olla, mis olemata olla, mis seisus ma oleksin siis praegu( ummik või mitte) ning põhiline, ma ei ole mitte milleski kindel...
Huvitav, kas kindlustunnet mõjutavad hetkeemotsioonid? Mina arvan, et üsna tõenäoliselt. Hormoonid ja möllavad ja mõjutavad meie otsuseid samamoodi kui meie keha. Olles õnne tipul, usub arvatavasti iga inimene selle püsivusse ja võimalikkusesse. Negatiivne mina, kuid igaüks meist teab või on ise kohanud inimesi, kes on justkui kokku loodud, kuid järgmine päev pakivad asju ja kolivad lahku. Mis toimub meie peades? Mis on tähtis ja millega võime üldse arvestada?
Kaua on antud aega otsida ja veel loota?
- Olgu, sellega läksin küll liiga vastuste peale lootma.
Ma usun, et loota võib kogu aeg ja otsida ei saa meist keegi... kõik tuleb siis, kui on õige aeg ja koht!
Aga!!! Meile on lihtsalt antud valikuvõimalus: äratundmine(ideaalne), eiramine(juhtub ka seda), märkamatuks jäämine( õnnetus) ning vale tunnistamine( jube).

Mina istun ummikus ja tunnen, et pärast kirjutamist on jälle lihtsam olla- liiklus hakkas tasapisi voolama ning masin liigub edasi...:)