pühapäev, 12. aprill 2009

tühjast tuli pisike täpp

Ja jälle on antud aega ning meeleolu.
Kuidas ma naudin muusikat meie kodus. Venna on üha enam hakanud kitarri mängima( tegelikult teeb ta seda igal vabal hetkel- kaasaarvatud praegu) ning mina harjutan ikka veel oma "Für Elise" lugu ning tasapisi hakkan kõrvalt juba teisi keerukamaid noote ette krahmama( "Benny Hill" ikka päris pähkel).
Ilm on täna päris sombune ja vihmane ning polegi tuju kodust kuhugi lahkuda. Niisiis, siin ma jälle istun, õpikud laua peal, ootades, et ma nendega veidikenegi tegeleks. Alles eile sai pikemalt ja üleeilegi poole kolmeni inkat tehtud. Täna on viimane aeg report lõpetada ja asuda edasi, et saaks sellega ühele poole. Pole siin ju mingit puhkust, anatoomia ju veel ees, kuigi viimaste päevade kevadilmad juba meelitama aina õue ning toast tööde juurest kaugele ära.

Oih, unustasin ennast mujale- eelmisest lausest on juba u. tund aega möödas.
Vahepeal käisin all Anna- Lauraga mängimas ning niisama mõtteid mõlgutamas. Kuidagi on kõik jälle segaseks juhtmepuntraks muutunud, kuid õnneks on mul kuskil olemas niidirulliots ja sõlmesid pole ka sisse tekkinud.
Tuleb lasta ajal kõik keerud ise välja kerida ja pingeteta laabuda:)

Kommentaare ei ole: