Vähemalt praegu olen ma küll nii rahul, et lõpuks ikkagi otsustasin siia tulla. Kuigi järele mõeldes, ega ma väga selle vastu ju polnudki.
Ma kohe tunnen, et vajan seda enda jaoks.
Lugesin enne oma hästi vanu postitusi blogis ja avastasin, et ma olen nii palju muutunud. Ma ei saagi aru kuidas, kas paremaks või halvemaks, kuid mu mõtlemine on teistsugune. Varem olin ikkagi täiesti unistaja. Aga võib-olla ei olegi nii väga see muutunud kui pigem minu mõttekäigud. Ma olen kaotanud võime oma peas oma mõtteid lahti arutada... aga võib-olla ma tegin seda kõike ainult blogi pärast,et saaks kõik mõtted õigesti sirgeks rullitud ja triigitud... Ei saa ju üles kirjutada segaseid lahti harutama mõtteid.
Ja nii oligi.. see tuleb mulle meelde. Ja nii ma õppisingi ennast kuulama.
Teiseks, mida ma olen tähele pannud on see, et ma ei kasuta enam lausetes samastamist... (nt et mõtted on nii krussis kui juhtmed pärast pikka kontserti). Aga samas, töö asju üles kirjutades väga ei mõtle selle peale:))
Sellepärast peangi kirjutama midagi muud ka peale päeva tegevuste. Ja mul on tunne, et mul on selleks jälle isu tulnud.
Eelmisel aastal ei olnud ühtegi postitust siia tehtud...
Aga ma tean, KES selle süüdi on, KES selle aja minult röövis :D;D Kallis Lauri!! Aga see röövitud aed oli ka seda väärt. Ma ei kahetse midagi selles mõttes.
Head ööd!
Homme vaba päev ja läheme loomaaeda!!:)) Nii-nii tore!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar