päikese alt

Istun väljas terrassil lühikeste pükste ja maikaga ning tunnen, kuidas soe päike minu karvaseid, paljaid jalgu soojendab ning niigi juba tugevaid päikeseprille veel rohkem näkku kõrvetab:) Aga miks mitte, küll on mul siin piisavalt aega ja päikest, et neist lahti saada:)
Meil on siin täielik kevad ja paradiis: päike paistab varahommikust õhtuni välja ning ööd on kogu aeg täis lõputuid tähtede kogumeid. Lund on veel piisavalt palju, et käia mäel suusatamas, kuid samas piisavalt vähe, et kevadsport saaks täie hooga peale hakata. Juba on näha mägirattureid ja mootorrattureid ja niisama matkajaid:)
Igal pool laulavad linnud ning vuliseb vesi. Minu arust on kõige ägedam just see, et kõik ümbrus on laulu ja soojust ja ilu ja värskust täis. Eile, mäel liftiga üles sõites, tiirutasid igal pool ümberringi linnud ja tegid oma paaritustantsu:D ning kilkasid.
Kevad on armunute aeg!
Naised saavad jälle oma karvased, talveunes olnud, jalad paljaks kooriga, ilusad seelikud selga panna ning tänavale komplimente korjama minna:)
Mina, mina saan puhkust!
Alates sellest laupäevast on mul nädal aega töövaba period ning siis alates järgmisest laupäevast on veel üks nädal pingelist tööd kuni munadepühadeni.

Uskumatu küll, kui kaua ma olen juba ära olnud ning kui kaua ma kokku olen. Ma ei mõtle just väga tihti selle tunde peale või ma ei teadvusta endale seda tunnet, et ma olen kuskil eemal mitte oma kodus. Ma lihtsalt lähen vooluga kaasa... elan päev korraga ja teen seda, mis ette tuleb ning vahel harva ka seda, mida on vaja teha..
Ma ei tea, ma vist nagu “unustan” selle kodu tunde mõneks ajaks nimelt ära, et ennast säästa. Pole vaja ju kurbust tunda, kui niikuinii midagi selle vastu teha ei saa, et see olukord muutuks.
Seega olen lihtsalt kahe jalaga maa peal ja saan loogiliselt aru, et ma ole lihtsalt eemal ning minu kodu on kuskil kaugel olemas, kuid ilma minuta.
Tagasi minnes on jälle kõik endine! Hetkel on lihtsalt selline paus…

Aga eile hakkasin enda seest seda tunnet taga ajama. Seda tõelist tunnet, mis tekib kodu peale mõeldes.
No ja tuli selline tunne, et läheks kamina ees oleva diivani kõrvale ing heidaks sinna pikali põrandale maha (Ilmatsalu kodus)…
Just selline asi, mida ma saan kodus teha ja tahaks teha.. nii ennast mugavalt tunda.
Kungla kodus aga tahaks kohe süüa tegema hakata :D Mul on tunne, et see köök seal on koht, kus me tihti Lauriga koos oleme ja naudime koos tegutsemist. Kuidagi see köök kutsub oma hommikuvõileibade ja omletiga..

Aga tegelikult tunnen ennast siin ka hästi!



PS: igatsen issiga mäel suusatada!



PS2: Olen nüüd juba toas ja avastasin, et olen veidike põlenud ja punane...oih..

Kuri päike :D