pikemalt!

Niisiis ehk so dann :))

Alustaks kohe selle mainimisega, et mu tuju on lihtsalt tohutult hea. Ma rõõmustan juba ette järgmise nädala neljapäeva üle ning kujutan mõttes läbi kõik erinevad võimalikud episoodid Lauri siiajõudmise hetkest:D Iga päev hakkan järjest rohkem ja rohkem mõtlema selle tunde peale, mida järgmise nädala neljapäeval kella poole kaheksa ajal tunda saan. Ainuüksi sellest mõtlemine paneb südame kiiremini tuksuma ja teeb tuju rõõmsaks, olgugi et olin enne tohutult väsinud ja uimane ja tujutu.
Näed, mida sa minuga teed, Lauri :D
Või samas, äkki oli see lihtsalt kohvist :D ;)

Täna just mõtlesin selle peale, kui kergesti ma enda elu oma tujudega mõjutan ja samas ka veidike teiste omasid, nii heas kui ka halvas mõttes. Saan aru, kui on tulemas negatiivne tuju ning lasen sel juhtuda, olgugi et teine pool ju hoopis mõnusam mulle enesele. Lasen ennast nii kergesti pahal tujul kaasa kiskuda ja seda täie teadvuse juures. Muudan oma päeva morniks vahel nii pisikeste asjade pärast.
Kuid samas jällegi rõõmsas meeleolus olen selline naerupall ja usun, et minu ümber on siis teistelgi hea olla. Nagu näiteks täna õhtusöögi ajal, kui mul oli selline ülev tuju, suhtlesin palju külalistega ja naeratasin üldse vist liiga palju :D Aga ma ei saanud parata, mõtlesin kogu aeg neljapäeva peale. Siis üks külalistest mainis veel, et olla kuulnud minu sõbra küllatulemisest :D Njaa.. siin levib jutt kiiresti.

Täna on jälle peaaegu kõik uued näod ja üks eriti suur perekond- 18 inimest, kes istuvad kolmes lauas :D
Hästi paljud on umbes minuvanused tüübid (mõlemad sood):)

Njaa, see selleks, jällegi!
Muidu läheb tööl hästi, kiiresti ning mõnusalt. Vahepeal oli mingi langus, kus kõik väga närviliselt käitusid, kuid nüüd jälle rahulikum. Ainult Hannelore on jälle haige, millest ma ka täielikult aru saan. Ta töötab iga päev alates hommikul poole kuuest/kuuest kuni õhtu poole üheksani välja.
Iga päev!
Seda on küll näha, et hooaja lõpp on ligidal. Kõik teevad juba vigu, apse, ei pane kõike tähele. Herbert loeb juba nädalaid lõpuni :D ja üldse selline tüdimus on nagu nati peal. Kuid õnneks veel nädalake, kaks, siis saab korra puhata!

Erwin, minu kolleeg nõudepesija, sai kinga ning läheb 11. märtsil ära. Hiljem pole teda enam vaja...

Tööga kõik.

Sellenädalase vaba päeva ajal, reede, käisime Kristiinaga Salzburgis viie rütmi tantsu tegemas, mis oli nii vinge kogemus, et seda ma küll unustada ei tahaks. Samas on mul tunne, nagu oleks kõike unes näinud.
Kõik toimus justkui unenäos, mille põhjuseks võib olla ka see, et ma tantsisin enam-jaolt silmad kinni, ruum oli hämar ja inimesed käitusid imelikult :D Nagu unenäos tavaliselt!
Tahaks kohe iga päev nii tantsida, oma keha tunnetada ja teiste kehade läheduse harmooniat tajuda!
Kõige imekspandavam oli see, et ma küll tantsisin silmad kinni ja liigutasin oma jäsemeid päris korralikult, aga ma peaaegu kordagi ei põrganud teiste kaaskekslejatega kokku, olgugi et meid oli umbes 50 ringis ühes keskmise suurusega ruumis. See on see, kui lased end oma kehal juhtida ja samas tunnetad südamega mitte ei mõtle peaga! Inimene tajub ju ka silmad kinni oma ümber toimuvat!

Pärast istusime veel Kristiinaga ühes baaris ja jutustasime. Koju jõudsin kuskil kella ühe ajal öösel. Oleks nati varem jõudnud, kuid ma pidin veel ilusat ööd täis tähti ja mägesid ja ühte üksikut hotelli nende keskel pildistama oma teel koju! Oli nii kaunis öö!

Veel sama päeva hommikul ehk siis enne tantsu ja päeva:D käisime Berniga jälle matkamas üles mägedesse. Lahkusime varahommikul kella kuue ajal mina lumesaabaste ja suuskadega seljakotis ning Berni suuskadega, nagu ikka! Plaan oli päikesetõusu näha ning ideaalse lumega alla sõita. Kui minna keskpäeval, siis on lumi juba liiga pehme ning kleepuv, kuid sel ajal, kui päike on tõusnud ning siis umbes veel pool kuni tund hiljem, on lumi just paras sõitmiseks! Pealt pehme ja alt hoiab veel! Põhimõtteliselt vedas meil hästi: üleval oli küll nati liiga vara, kuid allapoole jõudes läks aina paremaks.
Ja üldse oli mõnus see hommikune retk!:)

Üleval tegime pisikese pausi, vaatasime ja kuulasime laviinide tulemist ning puhkasime! Mõnus!
Aga laviine on tohutult- tohutult-tohutult palju! Olime umbes 20 minti üleval mäe peal- puhkasime enne allasõitu ning selle aja jooksul kuulsime vähemalt 6 pauku ning nägime ühte!
Ja täna päeval, kui sõitsime Arthurhausi juurde suusatama, nägime ka ühte suur laviini.
Lisaks täna hommikul umbes 10 ajal oli mingi suur sündmus, kui jälle üks laviin tuli alla Arthurhausist nati edasi ja mõned arvasid, et kaks suusatajat jäid alla ning kutsusid kopterid ja tuletõrje kohale. Õnneks ikkagi keegi alla ei jäänud, kuid sündmus oli küll suur :D

Njah, ilmad on sulad olnud ning lumi lahti!
Homme lubas külmemaks minna ning uuesti lund sadama hakata ja vist kuni järgmise nädala reedeni. Edasi ei tea.
Aga see sobib meie plaanidega küll esialgu väga hästi :))


Hakkasin nüüd Hermanniga jutustama ning kaotasin oma blogi jutulõnga ära, veeres vist mägedevahele...

...ja ongi kadunud.

Eks siis ülejäänust kirjutan teine kord!


Kallid veel ja head ööd!
:)