paanika... või siis mitte midagi..

Ma ei julge oma füssa õppejõule helistada ja küsida, kuidas mul eksam läks....
On inimesi, kes tegid seal kõvasti spikerdamist ja said hindeks E , mis tähendab, et minu läbisaamise % on nii 30- 40 juures, sest vastused tulid kõik oma peast... Olgu, ma küll nati oskasin, kuid ootasin teistsuguseid küsimusi.. naiivne me.
Tegelikult on üldse üks paanikahoogude hooaeg, sest õppimine meenub üliharva, kuid kui see meenub, siis tekib paanika. Tuleb meelde, et ülehomme hommikul on eksam ja ma pole veel ülekordama hakanudki, lootes tasakesi sellele, et ma veel mäletan ja pean ainult mõne asja selgeks tegema. Niiviisi lootes ja uimerdades ei jõua ma kuhugi...
Aga siiski asjalood pole veel nii hullud. Kõik, mis hetkel on natukene "viltu", on see mõttelend. Lihtsalt keskendumisraskused, muud ei midagi. Jõuan nii tund aega korralikult õppida ja siis nii 15 - 30 minti tühja vaadata ja vahepeal ka midagi jaburat mõelda või siis luuletada. See on viimasel ajal eriti lihtsalt tulema hakanud...
Täna kuulasin "Öösorri" uut plaati ja analüüsisin nende salme, mis on eriti mõnusate sõnadega, ja hakkasin kohe enda uut loomingut mõttes kokku looma. Kuidas ma siis veel õppimisele peaksin mõtlema, kui esimene asi, mida ma koju jõudes teha tahaksin, on lülitada sisse makk, panna cd hoidjasse ja kuulata muusikat keskenduda nt. joonistamisele või sõnade salmideks seadmisele.
( Seletus: ma kuulasin "Öösorri" autos, sõites koju). Ja nüüd olen ma hoopis siin ning kirjutan blogi...

Teemas kõrvale:
Laupäeval käisin Kuutsekal, kuid seekord täiesti uutmoodi- lumelauaga:D
Ma olen lumelauasõiduga nii rahul, et kavatsen selle täitsa ära õppida... Esikant selgeks ja ma saan täitsa ilusa sõidu mäest alla:D
Täna küll kõik liigesed, kondid ja lihased valusad, kuid see kõik oli seda väärt. Anytime again...:)

Ilusat õhtut,
Ei paanikale- kõike tuleks rahulikult võtta ja mitte liiga palju ette mõelda...