õhtune trall lumes

Tulin just Berniga suusatamast, kell on 11 õhtul :)) Väljas on pime, jahe, värske ja ülirahulik!
Mina olin, nagu ikka, lumesaabastega ja seljakoti külge kinnitatud minisuuskadega (sedapuhku esimest korda) ning Berni tourensuuskadega. Kõndisime rahulikult üles, peatusime iga paari meetri tagant ja rääkisime juttu. Kõndides ei saa kahjuks rääkida, sest lumi krudiseb nii kõvasti ja me ei kuule teineteist. Seega võttis ülesminek suhteliselt kaua aega, kuid mõnus oli, kiiret kuhugi polnud:)
Olime mõlemad päeval paar tundi maganud, seega polnud ka kiiret voodisse heitmisega.

Aga tõsiselt mõnus oli, sai toast välja värske õhu kätte (tõsiselt värske) ning päeva seljataha jäetud. Mulle meeldib see variant isegi rohkem kui lõunaajal käimine, olgugi et õhtul nii kaugele ei lähe kui päeva ajal. Maksimum kuni metsani, sest edasi juba veidi kahtlane, öösel läbi metsa :D Mingid loomad siin ikkagi elavad, nt kitsed:)

Läksime siis metsani ning hakkasime alla tulema, mis oli minu jaoks küll täiesti uudne kogemus. Jalas olid ju need pisisuusad, kuid paksus lumes tuleb enda keha tahapoole kallutada, et suusa esiotsad üles kerkiksid ega lumme kinni jääks. Kuid lühikeste suuskadega tahapoole kallutades kukun ka ju pikali, pole midagi, mis maas kinni hoiaks:D Seega olid tihti suusa ninad lumes ja seepärast ka mina ninapidi lumes :D Lõpuks tuli juba enam-vähem välja, kuid alguses oli küll iga paari meetri pealt jälle pisike kukerpall ja edasiminek :D

jah, naerda sai palju:)
ja lumes mässata- nii mina kui ma Berni.
Alla sõitsime taskulampdidega otsa ees, kuid ega need ka väga palju näita ning seega olid igast künkad ja lohud ebaselge piiriga :D Mis muidugi soodustas kukkumist :D

Tore oli!