täitsa niisama

Emme ja issi: Head reisi!!! Nautige kogu hingest!!:)

Tulin arvutisse, vaatasin kirjad üle, tegin kohustusliku facebooki külastuse, logisin skype sisse (kedagi sees polnud- Kati??) ning siis tükk aega mõtlesin, et midagi oleks nagu puudu, mingi koht, kus mulle väga meeldib käia, oleks nagu külastamata...
Minu blogi, minu mõtete tuba:)
Jälle pole pikka aega pikalt kirjutanud ning mul on tunne, et ka täna päris selline kirjutamise tuju peal pole!
Teen siis lühidalt, nagu ikka viimased postitused on olnu.

Eile oli vaba, käisime Gollingis ujumas koos Kristiina, Anna ja Seffiga:) Ujuda on ikka nii-nii mõnus. Kahju ainult, et oma ujumisprille kaasa ei võtnud.
Pärast läksin Annaga magama ning magasime 2 tundi!! Enne magama jäämist jutustasime voodis ja lugesime väikese raamatu läbi. Anna on nii armas, kui tal väss peal ja voodis pikutab, selline häästi sõbralik, tuleb peaaegu kaissugi ja teeb pai kogu aeg. Tõsiselt armas:))

Annaga on siis päris hea suhelda, kui ta minuga leppinud on!

Pärast, tagasi Kopphüttesse saamisega oli nati raskusi, sest enne oli just lund sadanud ning alt tee külmunud, jääs, seega kõik oli libe :D
Sõitsime Georgi ja Kristiinaga umbes 20 km tunnis mäest ülesse:) Häästi rahulikult. Edasi, Kopphütte tee peale jõudes, läksin kelguga mäest alla ja jalgsi üles. Väljas oli nii valge, rahulik ja mõnus jahe. Valge sellepärast, et täiskuu aeg!


Siin, tööl, on hetkel mingi imelik periood. Kõik on kuidagi närvilised, pahased teineteise peale ja sealhulgas ka mina. Ning mind tohutult häirib, kuidas kõik on vihastuvad, sealhulgas ma ise.

Tahaks panna omale sellise mullikile ümber, millest ei tuleks mingeid sõnu ega pilke ega emotsioone läbi. Lihtsalt mina, minu tegemised ja minu maailm, on see, mida ma näen ja milles ma elan. Ma ei vaja teiste kohalolekut, teiste õpetusi, saan ise hakkama oma ülesannetega.

Keegi pakkus ükskord mulle välja, et ma võtaksin oma asjad ja läheksin talle paariks päevaks külla, kui töö juures olek on tõsiselt ära tüütanud. Nüüd on siis see hetk, mil ma hea meelega lähekski, kuid ei saa..

Tänase õhtu mõtted tulevad kõik nii negatiivsetena minu teadvusesse, et parem on neid mitte üles kirjutada. Las nad natukene seedivad ning puhkavad end välja ning homme juba jälle parem.


Ma igatsen hetkel kõike head..
Igatsen lähedust oma inimestega, igatsen arusaamist tunnetes, igatsen teha midagi kasulikku, igatsen olla mõistetud, igatsen end vabalt tunda...






Kallistan!

Mul on ammu juba magamise aeg!