maailm on nii lai ja avatud kõigele, piirideta :)

Vahepeal on tunne, et ma lähen sellest positiivsest energiast, mis minus tekib, lõhki, kui ei saa seda kohe  kuidagi välja elada, kedagi kallistada... kellelegi hõisata..
Selline tore energia, mis tekib, kui oled endaga ära leppinud... olukorrad lahti lasknud ja mõistnud, et maailm ei pea olema üks aed, kuhu oled lukustatud ja näed üle neid avarusi, mis kõik silmapiiril on, kuid ei saa välja, vaid maailm on lõputu, ääretu ja piirideta :))