esmaspäev, 4. august 2008

meelekindlus

Huvitav, kuidas me käitume, kui saabub hetk, kus peaks toimuma midagi tähtsat- pöördepunkt- hetk, kus peab otustama!
Jääme seisma ja nõuame mõtlemisaega- vaikime?
Miks mõelda, kui vastused on tegelikult meis kõik olemas- tuleb lihtsalt rääkida seda, mis esimesena pähe tuleb. Peab vastu võtma otsuse ja selle läbi viima, et keegi ei peaks tühja ootama.

Tilgub vesi ja me mõtleme, et meil aega on veel kaaluda, mida tegema peaks. Tegelikult aga aega pole, sest iga järgmine tilk võib olla viimane ning siis on juba otsus langetatud sinu eest.

---> Ootame ja ootame lapse sündi... Aga kui see lõpuks kätte jõuab, siis oleme nõutut.
Kas ongi see õige sünd? Kas nüüd tulebki? Mis ma tegema pean? Me ei jõudnudki kõhust pilti teha... Kle, teeme nüüd ruttu ära!!! Veel saab..
Palun seisa nüüd korra veel seina äärde, jah, pead valudest üle olema, sest kõhust pilt peab ju albumisse minema.
Oii, ma ei taha sind vaadata, kui sa nii kannatama pead. Kuidas ma sind aidata saan, kus need tabletid olidki?
Kas ämmaemand ei peaks juba siin olema?
emm...
mina küll ei julge sünnitust vastu võtta:S

Loodan, et meelekindlus otsustusvõime jäävad alles...

-- Mõned päevad tunduvad õigemad kui teised!--
Sest siis ei toimu midagi. Aga öö? Väga vale, kuigi üsna tõenäoline...

Kommentaare ei ole: