neljapäev, 20. november 2008

esimene lumi koos lubadustega

Täna sain omale 2 auku juurde- ühte kõrva ja teisse kõrva ning autoriks on Ly. Rohekas-sinised nublud andis Linda, sest minu kaasavõetud luksused olid praagid/võltsid.
Kanüüli leidmine valmistas küll raskusi, kuid lõpuks, pärast 30 minti otsimist, sain vajaliku vahendi Kaubamaja apteegist kätte- 13.50 läks maksma.
Tegemise ajal ära ei minestanud ning kartma samuti ei löönud- miks üldse oleksin pidanudki? Haiget ikka tegi, kuid see kõik oli täiesti talutav ja kindlasti Linda tugev( treenitud) käsi hoidis mind ärkvel:D
Ma elan oma Maailmas, kus pole kindlaid piire, kõik on justkui unes ning lahtine, ära määratlemata. Valu see-eest on tõene, mis äratab meid üles ka kõige ilusamast/veidramast unenäost. Miks siis muidu näpistatakse, kui vaja teada, kas kõik toimub ikka ilmsi. Igatahes, ma lootsin, et see torge mind veidike turgutaks, kuid ma ei saa aru, mis toimub- Olen morn. Kurb. Jah, kurb? Kas L. tõesti sai kohe aru, et mul selline tuju peal. Tore, kui keegigi minust väheke aru saab, sest ma ise olen ummikus.
Aga tagasi teemasse: Lumi tuli maha ning mina ja Linda tegime seda, mida olime lubanud! Yess, vähemalt mõned lubadused lähevad oma õiget radapidi.


PS: Kui mu jutt liiga mustaks kisub, siis ma soovitan seda mitte lugeda!

2 kommentaari:

sipsu ütles ...

Sa oled mulle tohutult kallis ja ma usun, et sa kujutad ette, kui kallis, sest sinuga koos tunnen, et ma olen kellelegi sama väärtuslik kui tema mulle.
On vähe ilusamaid tundeid.
Ma ei saa sulle lubada, et ma ei tee sind kunagi kurvaks, aga ma luban kõigest hingest üritada sind rõõmsaks teha! :):*

Head ööd, pisike!

Kalle ütles ...

Suht hästi on tegelikult aru saada ju kui mingi probleem on, eriti veel kui tegemist lähedase inimesega, kelle normaalolekut oled näinud ja kui miskit lahti,siis see on tuntav. Lihtsalt kehakeel reedab meid.