new line...

Istun jälle blogis, sest, lugedes teiste kirjutisi, avastasin enda jaoks uue arenemisvõimaluse. Üritan edaspidi rääkida/kirjutada seotud juttu ning voolavalt minna ühelt teemale teisele, et oleks parem jälgida. Sirvides mõndade blogisid, avastasin, kui veidralt ma kirjutan ja jätan laused poolikuks ning hüppan ühe postituse raames liiga tihti teemalt teemale. Aga mis teha, kui mul lihtsalt on korraga mitu ideed peas, millest kõigist tahaks pikemalt rääkida. Rohkem igapäevajuttu, sündmusi ning mitte ainult rääkida, kui kiire mul kogu aeg on jne, kes seda lõpuks kuulata ära jõuab- isegi mina mitte:P Muidugi, ei saa ma hakata endalt välja pressima teemasid, mis mul tegelikult üldse peas ei keerle ning eelkõige ikkagi tuleb sellest juttu, mis on päevakorras ega lase mind enne lahti, kui olen nad kirja saanud(mõtted). Sahtel on vaja puhtaks teha:D
Niisiis, räägin oma päevast, tunnetest ja muust sogast, mis on mulle tähtis:)

Kas lähen kohe edasi?:)
Ojaa

Täna oli väga huvitav päev, tõsiselt! Mis te arvate, kui paljud inimesed on tavalise päeva ajal( st, ma ei võta arvesse mingeid paraade või hansapäevi jne) kõndinud Narva mäelt Raekoja platsi üle Võidu silla kogu tee autoteel ning sealt edasi Jakobi mäest ülesse Maaülikooli ette?:D
Mina olen! Päris vinge oli vaadata, kuidas liiklus meie auks kinni pandi ja inimesed imestunult, suud avatud pealt vaatasi ega midagi aru saanud, mis toimumas on:) Mis puhul see kõik toimus, kes luges lehti?:)
Täna tähistati EMÜ loomaarstiteaduskonna 160-ndat sünnipäeva ning selle auks toimus rongkäik( hobuste ja kaarikutega jne) Narva mäe all asuvast vanast EPA Anatoomikumist Maaülikooli peahooneni. Üliõpilased said ka ikka osa võtta ning kõndisid rivis üsna lõpupoole, kui keegi mind juhuslikult märkas:D Edasi toimus aktus, kuid mul oli aeg laulma minna.

Hääleseade läks jälle üllatavalt hästi. Muidugi, alguses, kui hääl veel tsipa kinni on, tundub kõik see laulmine nii imelik. Hääl on tuhm ja ega taha kuidagi välja tulla, kuid mul on tunne, et Simo on vist juba aru saanud, kuidas kõige paremini mind hästi laulma saada. Täna hüppeline nipp, mis ma kasutusele pidin võtma, oli käte põskedele panek, et me suu kuju lauldes õigeks saada. Uskumatu, kui palju see väljatulevat häält muudab, kohe läheb kõik kõlama. Niisis, laulsingi täna käed põskedel ja üritasin oma suud torru ajada:D Koomiline küll, aga tõhus! Try it:D Uu, tahaks juba rohkem laulmisega tegeleda:))

Aga kõike tuleb võtta mõistlikult ja rahulikult. Küll ma saan veel kõigega tegeleda, millega ma iial olen tahtnud midagi proovida.
Lihtsalt hetkel on superhüperhea tuju, et ma teen neid asju, mis ma tõsiselt tahan ja naudin!

Veterinaaria, laulmine, fotograafia( kõikumistega), kirjutamine, ujumine ja veel, mis ma tahaks tegema hakata, on tantsimine ning klaverimäng!:)
(Kindlasti on neid tegevusi veel ja veel, kuid ma ei hakka kõike üles lugema.)

Ujumas käisin täna ja tundsin ennast vees nagu kala, see on täpselt see õige koht mulle. Vees ma ei mõtle mitte millelegi muule kui ujumisele- enam-vähem. Selles mõttes, et kõiksugused mured, probleemid, inimesed, üleliigsed ideed jne, kõik ununeb. Keskendun tõmmetele ja hingamisele. Pärast on energiat ka mõnusalt palju. Peaks kindlasti selle hobi uuesti üles võtma, et kas või ennast uuesti vormi saada nii ujumises kui ka füüsiliselt. Hea lõõgastus nt 2 korda nädalas. Homme muidugi võrkpall ka ootamas ning kunagi peaks uuesti Sveni ja Taunoga sulkat mängima minema.
Kui praegu järjestada need 3 trenni raskusastme poolest, siis kõige rängem, pingutust nõudev on kindlasti sulka, siis ujumine( korralikult rajal) ning viimasena võrkpall. Aga kõik ühtemoodi mõnusad.

Ok, alustan uut postitust:)
Need teemad käivad siia alla ning uued ootama