teisipäev, 18. november 2008

teisipäev

Tänane päev algas naljakalt ning on siiamaani suhteliselt imelik olnud.
Esiteks, muidugi ma füüsikasse ei jõudnud, sest hommik oli mõnus ning voodist tõusmine raske, kuigi, ma sain korra isegi istuli:D Olgu, leppisin sellega, et lähen hoopiski anatoomiasse ning jõuan sinna õigeks ajaks, mitte nagu viimasel ajal kombeks, et ma veidike ikka hilinen. Tegelikult ma ju alati üritan jõuda "on time", but asjaolude sunnil olen hilinenud:D Niisiis, nagu oli tänagi, ma väljusin uksest just nii, et aega oleks nii enam- vähem piisavalt ja Ernits ei peaks mulle oma pilke saatma. Istusin autosse ja vuolaa- auto üleni jääs. Ma usun, et väljast keegi sisse küll ei näinud ja seest välja ammugi mitte:D Seega tuli klaasid üles soojendada, mis läks mul maksma u. 5 minti minu väärtuslikult ajast. Pool jääs akendega alustasin sõitu u. 10. 07 ( loeng algas 10.15 ja ma ööbisin linnas) ning raudtee juurde, mis oli, nagu arvata võiski, kinni, jõudsin 10.08. Sealt see komejant pihta hakkaski! Mul oli valida, kas sõidan hoopis betooni ülekäigu juurde ning jään lootma oma õnnele, või siis jään siia Selveri juurde ootama ning jällegi õnnele lootma. Selver võitis ning kokkuvõttes kaotasin ma veel u. 17 minti oma väärtuslikust ajast---- !!! Ja kas ma jäin hiljaks või mitte?
Põhjus oli muidugi väline mitte minu süü läbi:D ( kui arvesse mitte võtta, et toast võiks varem lahkuda, arvestades ilmastikuolusid ja teed)
Põhimõtteliselt jäin ma 4-a rongi taha, kui ma uuesti selle üle mõtlema hakkan. Alguses, kui ma raudtee juurde jõudsin, sõitis seal kaubarong( juba üsna lõppema hakkas), siis tuli vagun järgi, mis traavis nii edasi kui ka tagasi. Vahepeal lasti 3 autot läbi ning uuesti tõkkepuud alla:D Eriti naljakas oli vaadata tahavaatepeeglist taga autost poissi, kes endamisi ropendas ja üsna ägedalt kohe :D It made my day!!! Ta oli ikka ülinärvis ning tema "õnneks" läks veel reisirong, pärast mida lasti uuesti 3 autot läbi ja uuesti tõkkepuud alla ning viimane piisk karikasse- reisirong saabus:D Minu arust isegi need naersid selle poisi üle, kes olid temast veel tagapool. Igal juhul, hilinemise pärast ma küll ei pabistanud, sest ometigi oli mul lõbus:D

Füüsika labor oli tore, sest ma suutsin jälle Sveni enda üle naerma panna. Nimelt olen ma vahepeal ikka suhteliselt blond. Kas füüsika labori klassis ei ole sellepärast wifit, et seal on liiga palju füüsikat? Tegelikult ma pidasin selle all silmas, et seal on liiga palju masinaid, ehk need takistavad wifi levikut? :P Aga üldiselt, meil on viimasel ajal päris huvitavad tööd olnud- hetkel on käsil/ lõpetamisel " Hingamise uurimine spiromeetriga" Kui sulle antakse kätte salvrätt ja käärid, mis sa sellega siis teed? Õige vastus: Lõikad omale riba, et torust, kuhu hingad, mitte pisikuid saada. Mina tahtsin kohe lumehelbeid tegema hakata:D

Täna sai jälle Lauriga gebabi wrapi söömas käidud ning nüüd on mu autol isiklik lõhn- lihalõhn! Veel paar korda ning ma võin juba lihtsalt autos istudes kõhu täis saada;) Aga tegelikult on väga meeldiv "lõunasöök"( täna u. kella 4 ajal).Seekord oli isegi wrap piisavalt soojaks aetud! Aga kaua ma Laurit kinni ei saanudki hoida, sest mõnel vaja ikka tööl käia. Tema tööle ning mina Rimi parklasse õppima- seemneid:D
Seal ma siis nägin oma tänast märki: Mööda sõitis buss, millel oli reklaam T. ning õhtul koju sõites nägin selle T.-ga seotud inimest M-i. Muidugi ei pruugi see märk olla, nagu Kristiina ütles, kuid ütleme, et oli! Kuidas ma seda tõlgendama peaksin? Peaks mõtlema oma viimastele mõtetele selle teemakohaselt ja siis sealt midagi välja nuputama ja seoseid looma- või lihtsalt selle märgi märkamise kahe silma vahele jätma:D

Igatahes, miks ma üldse Rimi parklas olin?:P Mul oli veel veidikene aega loodusfotograafidega kokkusaamiseni ning otsustasin seda kasulikku aega õppimisele kulutada. Sain päris palju seemneid selgeks ning lisaks avastasin, et enda kõrval autos ja taga autos veel isikuid, kes lihtsalt istusid rooli taga ja olid kas netis või lugesid lehte. Huvitav, kas neil polnud ka muud paremat teha?

Kella viiest siis hakkasin linna "esimese maja" poole sõitma, et kaasfotograafidega kokku saada ja üksteise pilte hinnata/ vaadata. Mina muidugi olin selle liialt kiirustades valmis teinud ja mõned pildid pahupidi cd-le pannud- kahju. Teine kord paremini:P
Aga üldiselt oli tore neid jälle näha ja sinna seltskonda kuuluda!:) Ruhnu on ikka igatpidi tore mälestus!

Täna on juba 2 inimest mulle "kadunud hing" öelnud. Üks oli sõber, kes pole mind lihtsalt kaua aega enam msn-is näinud, kuid teine minu isa. Kahtlane, või mis? Kui ma pole msn-is ega pole kodus, kus ma siis kogu aeg jõlgun? Enda arust istun viimasel ajal päris tihti arvutis, mida tõestab fakt, et esimese asja koju tulles tulen ja panen arvuti käima ning jätan koolikoti siia, et saaks õppimisi teha ning siis alles lähen oma tuppa ja kaen seal olukorra üle.

Ahjaa, ma elan nüüd juba nädal aega peaaegu nagu koopas. Tähendab, et meie maja oleks nagu koopas, sest sissekäik on vallides. Põldudele hakatakse krunte tegema ning sinna juurde teed, mis mõlemad saavad alguse meie juurde viivast teest. Niisiis, on meie tee alguses suured liiva/mulle/savi hunnikud, mis on pimedas tulles eriti veider- nagu siseneks koopasse:D

Pikk päev, pikk jutt!

Kommentaare ei ole: