neljapäev, 26. jaanuar 2012

täna

Istun jälle all Kristiina juures või siis Maria juures, kuidas võtta, ning puhkan tänasest mõnusast päevast. Olin päev otsa koos Berniga ja lumelauaga mäel, alates kella 11nest kuni kella neljani koos ühe pooletunnise pausiga kuskil majakeses. Tänane päev oli lihtsalt super, alates ärkamisest kuni ilmani välja. Ärkasin Maria voodis, rahulikult, küll väikeste lihasvaludega, kuid see-eest magasin jube hästi. Hommikul polnud kuhugi kiiret, olin siin teisel korrusel täitsa üksi, käisin rahulikult vannitoa ja magamistoa vahet, äratasin end niiöelda üles:))
Siis hommikusöök Kristiina ja Georgiga, Anna käis korra muna söömas ning läks siis Omaga edasi jalutama:))
Aga mägedes oli nii ilus, sest eelmistel päevadel sadas päris kõvasti lund maha ning täna ja eile oli ilm üpris külm, mis põhjustas kuuskede peal oleva lume kristalliseerumise. Kõrgemal olevad kuused oleksid nagu lumest tehtud, kõik oksad on lume all nii hästi välja joonistunud:) Tõsiselt kena! Aga jällegi ei võtnud ma kaamerat kaasa, sest seljakotiga sõita pole kõige mõnusam ning lisaks ma kukkusin täna päris kõvasti nii mitu tiiru kukerpalli, mida kaamera poleks kindlasti üle elanud.
Aga ma tõesti üritan sellest kunagi ka pilti teha, kuid kahtlen, et samasugusesse olukorda uuesti satun. Ma tegelikult ei tea üldse kuna ma uuesti mäele saan, sest veebruar on kiire! Aga vähemalt ma siis tean, kuhu märtsis minna, kui uuesti mäele saan. Selles mõttes, et täna käisime Berniga peaaegu Maria Almini välja ning poolel teel olid päris head offroadid, mida ma kindlasti tahaksin kunagi proovida, kuid suuskadega.

Tänane päev lumelaual oli täiesti vastuoluline. Üks hetk mäest alla jõudes ja uuesti lifti peal istudes sõnusin Bernile igat asja seoses lumelauaga. Ei saanud aru, miks inimesed küll sõidavad lumelauda, miks on vaja sellist piina reitele, jalataldadele, kätele jne. Samas pärast järgmist laskumist oli elu nagu lill ning mina jälle armunud- lumelauda:))
Kuni selleni, et ma liiga julgeks läksin ning päeva lõpus küngaste peal hüppama hakkasin. Aga nii hea ka pole, et suure hoo pealt hüppama võin hakata. Niisiis kukkusin, ma ei tea täpselt millest, kuid mäletan keerlemist ja pea põrutust.. pisikest :))
Polnud väga hullu, ainult kõik kohad olid lund täis..
Aga läksin veel korra üles:)

Pärast tulin jälle Kristiina juurde, kuigi nad olid just Annaga välja minemas. Seega sõin siis koos Mariaga Kristiina tehtud kalasuppi, kus oli brokkoli ja lillkapsas ka sees. Maitses väga hästi! Kõrvale Kristiina tehtud leiba, mis oli samuti super:)) Mulle nii meeldib kodutehtud söök!

Pärast käisin veel natukene vannis ja lebotasin seal niisama pool tundi.. Oleksin võinud sinna täitsa magama jääda!
Oli mõnus!

Nüüd siis istun siin diivani peal, Kristiina, Maria ja Georg laua taga:) Markus käis ja korra siit läbi.
Varsti tagasi Kopphüttesse ning võibki veebruar alata! Lapsed lähevad homme hommikul ära ning uued tavakülalised tulevad asemele. umbes 30 inimest, seega on alatest homsest tööl jälle palju teha!

Lõpetan praegu arvutis istumise!

:)

3 kommentaari:

Mõrd ütles ...

Sinu kommentaaridest lumelauasõidu osas jääb mulle ikka mulje, et su tehnikas on kusagil ikkagi mingi viga. Laual ei tohiks olla pinges, vaid chill. Ja pöörata ei tuleks mitte jala jõuga, vaid keha raskusega kandilt-kandile - siis pöörab laud end ise ja su jalad ei anna õhtul lahkumisavaldust ;).

Maarja ütles ...

Aitäh nõuande eest, üritan järgmine kord meeles pidada ;)
Kuid tegelikult juba see viimane kord oli suhteliselt okei reite suhtes- need enam tunda ei andnud, kuid jalatallad küll.
Tegelikult on mul jalatallad alati ära väsinud, kui järele mõelda.
Aga reite osas usun, et see oli pikast pausist tingitud. Sõitsin eelmine aasta ainult max kaks päeva lumelauaga ning olin see kord tõesti nati pinges.
Aga njah... mul pole õpetajat ka olnud, kõik tuleb nii, kuidas endale mugavam on olnud :D
Kindlasti saaks paremini ;)

Mõrd ütles ...

Kui sul jalatallad on väsinud, siis vaata üle jalgade asetus (kraad) laual - võibolla pead klambreid rohkem sisse või välja keerama. Mul kunagi algusaastatel oli ühe jalaga sama probleem, siis lõpuks hammustasin läbi, et pidevalt surun ühte jalga rohkem välja kui saabas ja klamber tegelt lubaks ja nii kiskus jalatald õhtuti krampi. Asendivahetus likvideeris selle mure täielikult.