Naljakas, kui kiiresti on inimesed võimelised muutma oma eneseusku, oma tundeid ja arvamusi. Jääb mulje, et me ei olegi üks kindel isik oma Maailma ja omaenese egoga, vaid pelgalt välimus, kest, kuhu topitakse mõtteid sisse nagu vatti nukkudessegi. Kui pole kedagi, käsitöölist, läheduses, topime endale ise parasjagu portsu vatti sisse ning arvame, et see on õige ning selline "mina" olengi. Samas, juba järgmisel hetkel, kui vaatame end uuesti hindava silmaga üle, oleme jälle nurgas ning nõutud, sest midagi on ikkagi valesti.
Kas võtame liiga kergelt omaks kõiksugu tõdesid, mis tegelikult on lihtsalt kellegi poolt, kes isegi kindel pole nende tähenduses, õhku paisatud?
Maailm on nii tohutult täis igasugu rämpsu ja kõikvõimalikke "tarkust", mis isegi võibki olla ühele inimesele ainuke tõde, kuid teisele jällegi täielik idiootsus. Nii huvitav on lõpuks mõista, et pole olemas ainukest vaatevinklit, ainukest osapoolt ega ainukest tõde. Arvad küll, et sul on õigus, kuid siis tuleb ainult peale sattuda kellelegi, kes arvab teistmoodi ja oskab seda ka lahti seletada ning juba Sa oledki teise mõttemeele küüsis. Juba jälle pead Sa eelmise, pisaratest läbi immutatud vati, enda seest ära võtma ning vaikselt, tasahiili uuega täitma. Aga nii, et keegi ei näe ega tähele pane, sest vastasel juhul saab maailm sulle näpuga näidata ja sinu eelmist Sisu maha teha.
Pead teistele tegema selgeks, et sa oled alati nii mõelnud...
Või siis ka lihtsalt tunnistada, et "jah, ma olin varem seda meelt, kuid usun nüüd, et minu arvamus oli vale."
Nõme...
Miks ei julge inimesed jääda endale kindlaks ja enda uskumust kaitsta?
Meil sajab ja sajab ja sajab....lund!
Berni ütles täna, et selle talvega on kokku sadanud juba circa 8 meetrit lund, kuid hetkel on maas umbes 2-3 meetrit (sulanud kokku).
Lisaks sellele, et kogu aeg sajab ja tuiskab, on ka kõik teed siia, Kopphüttesse ja varem ka Arthurhausi juurde ja Mühlbachini, suletud. Täna ainult meie juurde, kuid ikkagi tulid mingid kohalikud meile külla- jalgsi.
See on tegelikult, päriselt suhteliselt ohtlik laviiniohu tõttu, kuid kohalikke juba ei peata:)
Homseks, uskumatu küll, lubas ilusat ilma:)
Homme on vaba päev- lähen lumelauaga sõitma. Vaatab, kas midagi mäletan ka, sest viimati sõitsin korra, kaks eelmisel aastal.
Õhtu veedan Kristiina juures all külas:))
Tore! Ei olegi enam neid ammu näinud!
Kallistan!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)

2 kommentaari:
oeh, jälle tunnistan, et ma samasugune. Võtan teiste öeldut tõena ja vahel jääb segaseks ,et mis on siis see, mis tuleb minu seest. Kas tõesti kõik võib ajas nii muutuda...mõnusad teemad aruteluks. Jätka samas stiilis. Ja kallistus suur sulle!! Kati olen :)))
Kati, ma usun, et päris paljudel inimestel niiviisi, kaasaarvatud minul.
Ja samas olengi enda peale pahane, et miks ma ei suuda endale kindlaks jääda, kuid ma tegelikult usun endasse. Või siis vähemalt arvan uskuvat..
Kallid!! :)
Postita kommentaar