Alustan siis ikka algusest ja lõptena praegusega, kuigi ei tea, kui kaua see praegune juba edasi läinud on. Tähendab, et ei tea, kui kaua ma blogi kirjutan.
Eile sain Kristiina käest kinnitava kirja, et Georg on Gabile (loomaarstile) helistanud ning temaga kokku leppinud minu tänases tulekus. Alguses oli küll plaan minna alla küll jalgsi ning ülesse ka, kuid eile õhtul rääkisin Seffiga juttu ning tuli välja, et ka tema läheb hommikul see kell alla ning ma siis valisin lihtsama tee. Põhimõtteliselt sellepärast, et siis saab kauem magada :))
Äratus oli kell pool kaheksa, mis tundus uskumatult vara, olgugi et ma tavaliselt ärkan nati enne kuut. Mis teha, tõusta oli vaja ning väike ootusärevus oli ka juba sisse tulnud.
Pesin siis pea ära ja läksin alla hommikust sööma ning kella poole üheksa ajal istusime autosse ning sõitsime alla. Kaasa sai võetud 2 õuna, vesi, saksakeele õpik ja lühikesed püksid ülesmatkaks:)
Buss läks Mühlbachist kell 8.41 ning pilet oli 3 €
Bussi peal, mis mulle hakkab varsti juba tavaliseks muutuma, jutustasid kõik omavahel kõva häälega juttu. See kes istus esimeses pingis, rääkis siis bussijuhiga ja ülejäänud naersid. Tagasiteel sõitsin koos koolilastega ning see oli veel hullem :D Kuid minu arvates väga tore.
Sõit kestis u 15 minti ning Bischofshofenis oli vaja kuskil maha tulla, kuid mul polnud õrna aimugi, sest buss sõitis sisse kuskil kõrvaltänavalt, mida ma ei tundud. Õnneks tuli üks suur ostukeskus tuttav ette ning ma hüppasin siis kuskil maha. Rongini oli u pool tundi aega, seega jalutasin nati seal ringi ning üritasin leida mingit elektroonikapoodi. Tahan omale uue webcami muretseda, sest see, mis on arvuti küljes, on väga väga paha ega näita enam-jaolt normaalset pilti. Järgmisel hooajal tahan ikka normaalselt skypes rääkida ;)
Ahjaa.. et siis olin seal ostukeskuses, mis tegelikult pole üldse nii suur, kuid juba tuttav, sest olen seal varem Georgiga istunud kohvikus. Kauaks ma sinna seekord ei jäänud, sest oli vaja üles leida rongijaam. Otsustasin, et kõnnin natukene linna sissepoole, sest eespool ma seda ei näinud. Olin iga hetk valmis kellegi käest küsima, kuid siis äkki avastasin, et rongijaam on põhimõtteliselt minu kõrval, ainult alumisel kõrvaltänaval.
Huh..:) See probleem oli lahendatud. Kõndisin rongijaama, ostsin ühe Caffee Latte, jalutasin ringi, vaatasin mis platvormilt rong läheb jne. Igatahes kokkuvõttes oli mul seal väga palju aega. Tundusin vähe imelik vist: jalutasin ühe koha juurest teise, istusin, siis jälle nati jalutasin, siis jooksin jne :D Lõpuks, kui otsustasin juba platvormile ära minna ja seal oodata, tuli ekraanile kiri: " Vorsicht, der zug fahrt durch" , mis mind jälle paanikasse ajas. Mismõttes, kas siis rong siin ei peatagi, et mind peale võtta :D
Otsustasin ühest piletikassast küsida, et mis värk on. Sain teada, et see on siis, kui tuleb mingi suvaline rong, mis ei peagi siin peatuses peatuma. lihtsalt sõidab läbi ja inimesi hoiatatakse, et nad rongirööbastele ei läheks nt. Aga kui ma seal piletikassas juba olin, siis küsisin kas ma pean pileti ka ostma:D Muidugi pidin. Ennem ma selle peale ei mõelnud. Aga pilet läks siis 2 €
Niisiis- rongi peal! Kõik läks hästi, sain peale ja rong isegi peatus, kuid siis tuli jälle järgmine mure- kust maha tulla. Ma mäletasin seda rongipeatust, kus me Georgiga kõndisime, kuid endaarust oli loomaarsti werfenis mitte Pfarrwerfenis. Siis tuli meelde, et Werfenis polegi peatust ning see loomaarst asub seal kohe piiri peal. Sain siis õnneks õiges kohas maha ka tuldud :)
Kõndisin Mag. Gabi Fidleri kliinikusse ja istusin kasside ooteruumi maha :D Õnneks oli Gabi õde, kes on registraator, seal samas ning tundis mu eelmisest korrast ära ja kutsus Gabi.
Gabi on tore, u 40 aastane sõbralik naine, suhteliselt lühikeste juustega ning tedretähnilise näoga :)
Kohe esimese asjana tutvustati mind teistele:
veel 1 arst, kelle nimest ma aru ei saanud, kuid vanuselt on ta noorem ( vbl 30) ning välimuselt veidike poisilik- must sasipoisipea jne :) Samuti väga sõbralik- temaga ma olin ülejäänud päeva koos.
Siis ma arvan, et see teine oli abiline, pruunid õlgadeni lokkis juuksed, prillid? Ei mäletagi enam :D Tema nimi oli vist Marion.
Ning siis Gabi õde.
Kuna käimas oli ühe koera kastreerimine ja mõlema tagajala 5 varba eemaldamine, siis pandi mind sinna vaatama. Päris tore algus :)
Järgmised korrad olin juba kogu aeg selle teise arstiga kahekesi. Kastreerisime ühte kassi, kahte küülikut. Iga kord olin mina puhas käsi ehk siis abikäsi instrumentide hoidmisel jne. Üritasin opi ettevalmistusel võimalikult palju abis olla, niipalju kui juba varem EMÜ kliinikus õppinud olen.
Aga mis on kahju, et see kliinik on ainult päevane. Ööseks siia loomi ei jäeta, seega ei toimu ka väga suur oppe, mis vajaksid öist järelvalvet.
Nende opi ruum oli ka ainult pisike ilma mingisuguse eririietusega, erinõuetega. Tulin sinna nii nagu ma väljast tulin, ainult käed pidin ära desinfitseerima.
Muidugi opi ala on kõik puhas, see peab alati olema.
Tegelikult oli ka EMÜ VLK ka septiline opiruum nagu siingi, kus tehti lihtsamaid oppe nagu kastreerimine jne. Mind lihtsalt huvitab, kas siin üldse antiseptilist opiruumi ka leidub.
Mis veel teistmoodi oli, oli õmblusvahend. Nad kasutavad välisteks õmblusteks peenikest traati, mida ma Eestis pole näinud. Pidi paremini paranema ja armi vähem jätma.
Ja veel üks erinev asi: emase kassi kastreerimine (kui välja võetakse nii emakas ja munasarjad) toimub neil nii, et kass pannakse opilauale kõvasti kinni ning siis tõstetakse opilaud vertikaalselt ülesse, kass pea alaspidi. See lihtsustab emaka kättesaamist kõhust, sest siis on kõik sooled "ülespoole" (allapoole) vajunud ning emakas on kõige peal. Põhimõtteliselt opi käi on sama mis Eestis. Lõige tehakse valgejoonele, võetakse üks poole sarvedest välja, pannakse ligatuurid munasarja ja tema sidemete vahele ning lõigatakse siis läbi sarvede poolt ning järgmised ligatuurid pannakse ma arvan, et sarve algusosasse. Põhimõtteliselt võetakse välja sarv ja munasari. Teisele poole siis samamoodi. Hästi lihtne operatsioon ning kestab u pool tundi.
Samal ajal see teine arst rääkis ka igast asju, kuid nad ikkagi räägivad suhteliselt kiiresti ja segaselt, seega ma ei saanud kõigest aru- kahjuks. Õppimisetegur oleks palju suurem, kui rohkem aru saaks :)
Vahepeal pesin opiinstrumente. Naljakas, kui vähendatud mõõdus neil kõik on võrreldes EMÜga. Opiinstrumentide pakid on ka kõik nii minimaalsed. Autoklaavi (kuuma auru toimel rõhu all) aparaat oli ka umbes samasuur kui vanasti must-valge telekas :))
Eestis oli üks häästi suur aparaat, kus siis autoklaaviti opiriideid ning teine umbes külmkapi suurune, kus autoklaaviti instrumente :)
Aga pole hullu.. Tundub, et neil on kõik nii mugav ja käepärane ning kokkuvõttes suhteliselt steriilne :)
Vahepeal pakuti mulle süüa mingit huvitavat asja, kuid keeldusin viisakalt. Ma olen nii harjunud oma igapäevaste söögiaegadega, et kõht vahepeal üldse tühi ei ole :)
Viimase asjana võtsime ette ühe küüliku, kelle tagaosa saba ümbert oli kõik põletikus, nahanekroos jne. Tegime 2 röntgenülesvõtet. PS: ilma kaelasidemete- mis kaitseb inimest kilpnäärme vähi eest. See oli veidike paha.
Aga jah.. pilt oli sellemõttes paha, et küülikul vaagnaluu oli nagu moondunud. Üleüldse olid tal kõik luuotsad nii tuntavad ja imelikud. Lisaks see teine arst ütles, et kopsud on juba tihkestunud ning ma ei saanud aru, mis ta südamest rääkis, kahjuks.
Helistas siis omanikule ning soovitas ta magama panna. Täna kell pool 5 siis pidi omanik kohale tulema, et ise juures olla, kui magama pannakse.
Selle aja peale juba mina ise magasin oma voodis...
Enne seda küülikut vaatasime veel ühe politseikoera röntgenpildilt düsplaasiauuringu pilte ning minu arvates nägi küll kõik väga kena välja. Lõpuks üritas arst, kelle nime ma ikka veel ei tea, teha mingeid mõõtmisi, kuid ma ei saanud aru, mida ta täpselt mõõtis.
Tundus, et mingit nurka reieluupea keskosas kuhugi tiibluuni ehk??? Ei saanud tast aru ka.
Igatahes, see number 105kraadi ei olnud hea :)
Kell pool 1 hakkas neil paus kuni kella pool viieni, seega ma otsustasin, et lähen siis tagasi Mühlbachi ning järgmisel korral tulen kella kaheksaks kohale, et vähe rohkem näha.
Gabil oli hea meel, et ma seal oli, aitasin natukene kaasa ning hea meelega näeb mind ka järgmisel kolmapäeval.
Ma juba natukene mainisin ka Novembri võimalikku tulekut ning tundus, et selle vastu polnud tal ka midagi :)
Imelik, et kõik nii hästi sujub... Äkki ta ei saanud minust õigesti aru ?:P
Aga jah.. ütlesin viisakalt head aega ja järgmise korrani ning jalutasin rongipeatusesse. Rongini oli aega tsipa rohkem kui pool tundi, seega ma siis lihtsalt uurisin seda kohta, kus ma olin, kuid ega seal väga midagi näha ole :) Selline äärelinn, pigem eramajad.
Helistasin siis Kristiinale, tahtsin nii väga oma head meelt jagada kellegagi:)) Ja tänada !
Rong saabus "on time" ning olingi tagasi Bisc. Rong oli täis teismelisi tüdrukuid, kes kõik nägid ühtemoodi välja :))
Rongijaamast välja tulles avastasin, et ilm on ikka nii ilus, päike nii kuum ja ere, kuid mul pole päikeseprille. Olin nad arvatavasti tulles kas bussi jätnud või rongi peale. Vabandust Lauri, need oli sinu omad, milled ma täiesti ära ärandanud olin :D
Aga Bisc. oli mul jälle tsipa aega bussini, kuid selle aja veetsin istudes ja mingit saia süües, mille rongijaamast otsin.
Jällegi olid kõik kohad täies koolilapsi. Mida ma märkasin, et kõik kandsin võimalikult suurt koolikott ja võimalikult pepu peal- ühesõnaga sangad olid hääästi pikaks venitatud. Igal pool oma mood :D
Mis siis veel.. juba enne mainisin, et ka tagasiteel Mühlbachi rääkisid bussijuht ja eesistuja juttu, kuid nüüd rääkisin veel kõik inimesed juttu. Terve buss oli lapsi täis- karjusid ja kilkasid, mis oli omamoodi naljakas.Noored on igapool noored. Käituvad alati samamoodi :) Kui buss ära sõitis, siis üks tüdruk, kes peatuses istus, näitas ilusti keskmist sõrme teistele õpilastele. Ei teagi, kas see pidi vist naljakas olema...
Aga tagasi Mühlbachis :)
Kohtasin Trixit, kes ootas bussi Bisch-sse ning rääkis, et oli jalgsi alla matkanud, sest tal auto ikka veel katki :)
Siis ma nati seal jalutasin, otsisin spordipoodi, kus uusi päikeseprille osta. Tõesti ei kannatanud enam seda valusat päikest. Leidsingi ühe, mis oli tegelikult kinni, kuid nad lasid mind sisse prille ostma.
Kulutasin oma 75 eurosest tipist, mida ma külalistelt saanud olen, 40 eurot ära uutele päikeseprillidele. Kahjuks lasevad nad ikkagi tsipa päikest sisse ülevalt otsmiku juurest. Aga kokkuvõttes on ikka head :)
Edasi läksin Pfarrhofi, kus me eelmine talv ööbisime ning lootsin, et Hanneliise on seal. Tahtsin nii väga oma teksad vahetada lühikeste pükste vastu ja vetsus ära käia.
Aga üllatus-üllatus, ukse vastu tuli hoopis Seffi, kes oli seal parasjagu midagi korrastamas:))
Niisiis kokkuvõttes.. sõitsin ma tagasi üles ka Seffiga ja minu matkast alla-üles ei tulnud midagi välja :D Aga pole ka hullu, sest olin selle aja peale juba suhteliselt väsinud ka, et matkama hakata.
Üleval tegin oma ühe toosti (grillsaia) ja läksime Seffiga rõdule sööma. Peale sööki kohe esimese asjana võtsin läätsed peast ning panin "tutt ära" särgi selga, kardinad akendele ette ning viskusin voodisse.
Magasin kella neljast kuni poole kaheksani ning olin ärgates veel suhteliselt unine. Ei saanud üldse aru, kas juba hommik. Ausalt öeldes olin vihane, et pean juba ärkama ja tööle minema. Kui kella vaatasin, et kell pool kaheksa õhtul, siis sain aru, et tegin ju lõunauinakut.
Tõusin vaevaliselt, panin riidesse, võtsin läpaka kaasa ning tulin alla kööki. Perekond oli just töö lõpetanud ning jutustasid köögis nagu iga õhtu :)
Ma rääkisin ka nati juttu, kuid siis tulin arvutisse ja hakkasin blogi kirjutama ( Sellest on nüüd möödas peaaegu 2 tundi).
Vahepeal kohtasin FB Jossi ning kutsusin ta sööma või oli see vastupidi. ..
Igatahes, sõime ära ja ma jätkasin oma kirjutamist.
Ma juba tean, et jätsin palju asju kirjutamata, kuid tõesti rohkem täna ei jõua...
Lähen varsti tagasi magama :))
Kallid!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar