Ma lihtsalt ei saa magama minna...

Täna on nii palju juhtunud (nüüd just õhtupoole), et ma ei saa enne magama minna, kui ma olen kõik oma tunded kirja saanud. Tuju on lihtsalt laes!
Aga kõigi teiste huvides ei hakka ma kõiki sündmusi üksikasjalikult üles kirjutama, sest nii säästan ma teisi kui ka ennast.

Seega üritan jälle lühidalt!

Lõunapausi ajal sain suurel hulgal puuvilju. Te ei kujuta ette, kui häid mangosid, viinamarju, maasikaid, nektariine, pirne ja midagi eksootilist siit austria turult võib saada. Lihtsalt super. Seega oli mu lõunasöök tõeline nauding meeldivas seltskonnas :))

Aga lõpuks tuli ikkagi, ma ei tea kuidas, kuid lõpuks ikkagi on aeg, kus ma pean päeva jooksul teist korda tööle minema... lihtsalt päevad on siin sellepärast nii pikad :) Aga seekord ei tahtnudki nii väga tööle minna (alguses), sest lõunasöök oli mõnus:)

Töö on endiselt nagu ikka, kuid täiesti kindlalt olen ma saksa keeles juba sees, sellepärast et ma mõtlen tööl olles saksa keeles. Saan juba natukene Herberti naljadest aru (mis on väga suur pluss), räägin Hanneloore ja Seffiga kõvasti rohkem juttu ning üldse- väga tore!

Õhtupoole ehk siis õhtusöögi ajal helistas ema. Tore üllatus. Polnudki veel vanematega siin olles väga rääkinud. Emaga korra meili teel kõigest. Oli hea ema häält kuulda ja veenduda, et kodus kõik korras on:) Hiljem üritasin u 15 minti Seffile seletada, et ma polnud emast ja isast peaaegu midagi kuulnud alates siia jõudmisest. Aga ma vähemalt üritan juba seletada, mitte ei löö käega:)

PS: Seda olen juba mitu päeva tahtnud mainida, et mina olen Jossi kõndiv sõnaraamat Saksa- Eesti ning Joss on minu kõndiv sõnaraamat Inglise-Eesti-Inglise (tean, et algus tegelt väike täht).

Ahjaa... Ja pärast õhtusööki, ma ei tea miks, kuid me läksime Jossiga söögituppa istuma. Tema võttis ühe õlle ja mina mahla. (hiljem valget veini, mis oli väga hea). Aga siis seal me veidike istusime, jutustasime, kihistasime nagu napakad mõlemad näost punased. Jahh, Joss, ma mainin selle ära, me naersime mingi pool tundi selle peale, et ta nimetas neid mägesid meie kõikjal meie ümber lihtsalt Der Berg-iks :D
Jah... usun, et see praegu teile väga naljakas ei ole :D
Aga meil oli tore, peaasi et Joss igav ei ole :D

Aga siis, kui ülejäänud külalised söögitoast lahkusid, tuli meie juurde veel viimane külaline, kes alati istub seal söögitoas. Üks sümpaatne vanem härra. Kui te ehk mäletate, ma olen teda juba korra või kaks maininud, kus ma söögituba koristasin ja tema kogu aeg oma kohta vahetas :D

Temaga rääkisime vist tund või rohkemgi juttu. Nii hea keele praktika ja väga huvitav jutuajamine nii mulle kui Jossile. Ta on psühhiaater Saksamaalt, kes tegeleb vanemate meeste neuroprobleemidega nagu Alzheimeri tõbi jne. Ta rääkis meile nii palju oma elus ja oma lapse elust. Küsis igast küsimusi eesti kooli kohta ja meie kohte jne. Tõesti väga kasulik õhtu oli. Mulle ikka nii meeldib, kui ma saan saksa keelt praktiseerida.

Aga tore.. kell on juba veerand üks siin ning homme pean ma u kell pool 6- 6 üles ärkama. Kujutan ette, et hommik tuleb raske.

PS: Tahtsin veel mainida, et Kristiina kirjutas ja ütles, et Itaalias on väga mõnus: soe, lained ja meri:) Täna käisid Firenzes šhoppamas:)

PS2: Sipsu on nii armas! :) Igatsen kõiki oma tüdruksõpru Eestist:)

Kallid kõigile ja head ööd!
Mammu