tagantjärele ehk hinterher

Eilse päeva kokkuvõte:) Neljapäev

Hommik oli nagu ikka:) Töö juures tuleb juba selline automaatika käiku, et asjad lihtsalt kukuvad... Pole üldse loogiline, ma tean. Tegelikult pole see mitte automaatika vaid kiirustamine. Igatahes, pillasin ühe kausi maha. Nüüd siis lõhutud asju kokku: 1 kauss, viis taldrikut, 3 alustaldrikut, 1 pisike pudel ja 1 tass.
Aga ma olengi üks suur kobakäpp... nagu Kristiina:)) Mitte üldse pahas mõistes, lihtsalt selline... ma ei tea õiget sõna:)(:

Ma tegelikult ei mäletagi hommikut väga hästi enam... rutiin juba natukene sees. Mingi aeg enne pausi oli palju triikida, tõsiselt palju:) Aga mulle see Bügeln juba meeldib, sest oskusi rohkem ja kiirus võtab võimu:) Hea ruum, kus nati üksi olla ja keskududa... Mingi aeg tuli Seffi appi, et kiiremini saaks, kuid ma olin selle aja peale juba suhteliselt lõpetanud. Seffi kiirustas mind tagant, et me alla külla lahkujate juurde jõuaks, kuid lõpuks olin mina juba ammu autos koos Michiga ning ootasin, et Seffi valmis jõuaks... :D See alati nii..:)

Kristiina, Georg ja Anna on kõik nii muhedad. Anna muidugi kogu aeg kordab, et ei taha mind, et ma ära läheksin. Aga see on ainult siis nii, kui Oma juures on... Kahekesi olla kõik korras. Aga ma ei põe... tean, et ta mõtleb seda tõsiselt, kuid mitte kurjalt.. Ehk Eestis saame paremini läbi:)
All Mühlbachis rääkisin Krissuga pikalt juttu... Mul nii hea meel, et me õdedega kõik hästi läbi saame!!! Georg sättis end valmis ja Anna mängis veel Omaga.
Lahkuminek oli kurb nagu ikka, kuid mul oli hea varuplaan, kuidas maha rahuneda:)

Kohe pärast nende lahkumist hakkasin ma ülesmäge kõmpima. Läksin tagasi Kopphüttesse jalgsi ning see oli nii väsitav, et millelegi muule mõelda ei jaksanud:) Vahepeal eksisin veidike ära ja hakkasin tagasi allapoole kõndima.
Kristiina: Sealt tiigi juurest pidi eks vasakule minema...:) Aga ma läksin enne tiiki vasakule mööda seda autoteed, mis viis allamäge... siis ikka taipas, et allapoole ei ole mõtet minna:D Tulin tagasi ja leidsin õige tee ka ülesse.. See edasine tee oli ikka väga raske- otse üles :D Ja ma veel tegin sellel ajal natukene jooksusamme ka, et teistest inimestest mööda minna:D Segane... pilt läks juba nii mustaks ning peagi pidin peatuma... lasin ka ülejäänud matkajad endast mööda... Aga püsisin ilusti kannul.
See tee tuleb hoopis seal Kopphütte ees välja... ma mõtlesin, et seal kaugemal, kus kõik lehmad on :D
Njah.. Aga matk oli nii mõnus (koos ekslemisega 45 minti), pärast natukene venitusi, dushi ja magama:))

Õhtul jälle tööle... midagi pahasti ei olnud. Lihased kõik ok!
Eile juba tundsin, et oskan midagi rohkemat inimestele öelda, kui roogasid lauale viin. Vahepeal oli päris jama tunne.. piinlik:) Nüüd veidike parem.

Päris hilja õhtul oli Skype nagu ikka:)


Tänane päev:


Hommikul sain ühe külalise käest kiita kuidas niimoodi, et ma teen oma tööd hästi, tundub et see meeldib mulle... See oli mingi saksakeelne lause, kuid Berni tõlkis selle niimoodi ära. Midagi sarnast sõnale Leistungfähig... ehk:)

Muidu ülejäänud jälle sama, kuid pole ühtegi nõud lõhkunud.
Ahjaa.. saime ühelt vanapaarilt Jossiga jotsi, mõlemad 5euri:) Öeldi, et joogiraha:)
Täna plaanisime veel alla külla minna pausi ajal, kuid tundub, et päev otsa sajab, seega ei ole mõtet minna. Plaan oli jalgsi minna!

Õhtul jätkub!
Praegu magan veidi!