2 nädalat...

.. on oldud siin mägede ahelikus/ orus ning pühapäeval liigun tõsiselt juba mägedesse/ nõlva peale. Vahet on ainult 300 meetrit, kuid tegelikult on vahe suur :)
2 nädalat olen saanud rohkem ja vähem nautida oma üksiolemist, vaikust ja enda asjatoimetusi..
2 nädalat on tavaliselt aeg, kui ollakse reisil ja minnakse siis tagasi koju.. pole suuremat kurbust..
2 nädalat oli see aeg, kui ma juba ei suutnud enam kauem oodata, et koju saada, olles eelmisel korral siin...
2 nädalat veel ja ma olen juba kuu aega siin olnud.. see tundub terve igavik!


Täna avastasin, et mul pole mitte mingisugust nn. "jõulu" tunnet, olgugi et juba pea 4 päev järjest sajab lund ning jõulud juba kolme päeva pärast... Aga see pole ju see!
Eestis olles tekkis mul küll see tunne tavaliselt siis, kui maa pika-pika ootuse peale valgeks läks, aga ma olin kodus. Lumi lihtsalt suurendas seda mitte ei tekitanud.
Jama.. aga pole see midagi nii erilist ka, lihtsalt mingi väljamõeldud shoppingtuur..
Oleks ma oma perekonnaga koos, siis muidugi naudiksin täie rinnaga, kuid siin pole suurem asi..
(PS: lihtsalt räägin enda petmiseks!)

Lisaks läks mu kirju koer ka metsa jalutama...leidis sealt valed küpsised, vale marmelaadi ja hakkas piima jooma..
Pole võrrelda sellega, mis Eestis, kuid söödav ikkagi:)


Täna kliinikus oli päris tore, jällegi. Just sel hetkel, kui sisse astusin, pissis üks koer registratuuuri ees vastu seina... (Sellega tuleb meelde, et ka Juns tegi seda ükskord EMÜ kliinikus suures ärevusest :D)
Edasi hakkas üks op, samuti jällegi...
Seekord oli silmaeemaldus operatsioon, kuid päris õiget põhjust ma kahjuks ei tea, olgugi et mulle seletati :D Ma lihtsalt ei saanud aru. Midagi rääkis kasside omavahelisest kaklusest ning selle tagajärel vigastada saanud.. Kuid silm nägi küll päris õudne välja ning mitte üldse silma kujuga..
Opp ise oli suhteliselt lihtne, vaja ainult kõik sidemed ja sidekude ja muud koed läbi lõigata ning silm kätte saada. Vrone (ma kutsun teda nii) ütles, et on seda mitu korda varem teinud, sest kassidel on tihti silmadega probleeme ning tõsi. Isegi meie EMÜ kliiniku kassil, nimega Toxoplasma, eemaldati ka üks silm, sest tal oli glaukoom.
Selle kassi silma eemaldamine polnud aga nii nagu tavaliselt, sest kuju oli kõvasti muutunud, igast sopistusi täis ning seega tiba raskem eemaldada. Vrone seal pusis ja pusis kuni üks hetk kogu klaaskeha vedelik talle näkku pritsis.. :D Jäki! Ta torkas kogemata skalpelliga klaaskehasse augu sisse..
Pärast, kui silm oli välja saadud ning silmakoobas tühi ja kõik avatud veresooned kinni kärsatatud, pani ta sinna sisse steriilse täitesvammi, mis tundus nii vastik olevat... Ei kujuta ette, mida küll kass võib tunda, kui üles ärkab: ühte silma pole, midagi rõhub vastu nägu ning üks suupool kisub..
Njah, üks suupool jäi natukene naeratama :D

Kuid op oli õnnelik ja kunagi tuleviks kassil kindlasti parem enesetunne!
Ülejäänud aja olin Vronega ees vastuvõturuumis.


Aga praegu ma jalutama!
Kallid!