vahel kuri ning vahel veel kurjem...mina!

Kui mind mõni inimene hakkab häirima, siis häirib ikka kõik temas ilma allahindlusteta..
Vahel mõtlen, et teatud isiksuse tüübid on mulle nimelt kõrvale pandud, et mind testida ja kõrvalt jälgida, kuidas ma reageerin. Tavaliselt mitte hästi ning pigem lähen närvi, kuid tihtipeale vaikselt endamisi.. Kõnelen mõttes kõikide teiste inimestega ja kaasaarvata "temaga" ning ütlen kõik välja, mis mina arvan, et on valesti..
Nii ma siis mõtlen, et need inimesed on saadetud selleks, et välja selgitada, kui hea inimene ma ikkagi olen. Vahepeal kuulen ma seda liiga tihti, et olen "hea", kuid siis, kui seda vaja tõestada, on kõik hoopis vastupidi.
Head psühholoogi minust küll ei saaks, sest ma ei kannata vait olla ja rahuneda, kui midagi valesti on :D
Ma loodan, et keegi minu blogi ei tõlgi..
Aga, see Erwin, meie uus köögiabiline, on u 50 aastane mees kuskilt kohast Austriast ning on eluaeg (mulle vähemalt tema jutust jäi selline mulje) töötanud selles ametis.
Nojah, aga siin ta nüüd siis neljandat päeva ja ma saan aru, et alguses võtab aega ning ma üldse ei pahanda.. las läheb aega.
Aga probleem on hoopis muus, ta on õudne stressaja ning närveerija.
Muidugi on tal üldse raske, sest uues töö ja koshe täie auruga, kuid ikkagi..

Mind nii häirib see, et ta ei lase ennast õpetada, sest ta lihtsalt ei kuula kedagi muud peale Herberti. Aga asi selles, et Herbert tegeleb oma asjadega ning mina ja Hannelore käime temaga tööalaselt läbi.
Kui on õhtusöögi aeg ning tema laud, kuhu me toome musti nõusid koos kandikutega, on pilgeni täis, kuid samal ajal tema kuivatab lihtsalt topse, mis lähevad niikuinii terveks ööks kuivama ühte kohta, on ikka tõeliselt häiriv. Ma olen talle korduvalt öelnud, et ta ei pea neid kuivatama, need kuivavad ise. Tegelikult ei pea midagi kuivatama, sest enamus asju kuivab kiiresti tänu pesumasina kuumale aurule ise ära...
Aga see, et ma talle õpetusi üritan anda, teeb teda närviliseks ja ta hakkab rahmima ning jääb aeglasemaks.
Seega, on nüüd kõik võtnud eesmärgiks talle mitte midagi öelda, millest mina pean ka kinni pidama...
Lisaks täna, kui tema tegi saali korda, oli vaja meil juba nuge ja kahvleid (rahvast tõesti palju ja seega kõik noad ja kahvlid ja lusikad kogu aeg kasutuses) ning ma siis läksin ja tõin mustade nõude käru tema juurest ära, et saaks asjad pessu panna ning söögiriistu nö poleerima hakata.
Kuid siis Hannelore takistas mind, sest selle teoga ma tekitan Erwinis jälle stressi..
Nagu kiirustaks teda tagant..
Ma ei saa aru.. SUUR MEES ju.
Tööd vaja teha, ei ju saa selle pärast seisma jääda, et temal tekib stress..

Aga ta vist ei ole päris korras inimene, räägib kogu aeg edamisi või vahel vist teiste ja minuga ka, kuid ma ei saa midagi aru.. Tõsiselt, ta pomiseb mingit sökapoka austria keelt, olgugi et iga õhtu söögilauas lubab minuga õiget saksa keelt rääkida..
Ma saan Singerite omavahelisest jutust juba suhteliselt hästi aru, kuid tema oma on keeruline.

Tegelt on nii kahju, et ma päris õiget saksa keelt, seda, mis mulle tohutult meeldib, nii vähe kuulen. Küll aga enamus külalisi räägib praegu saksa keelt:)
Austria keel on selline släng, pudru ja kapsad, eegi ei viitsi sõnu korralikult välja hääldada ning öeldakse nii, kuidas sülg suhu toob..
Kahju..

Mul on tunne, et ma olen praegu millegi peale väga ärritunud, seega oleks parem väike lõunauinak teha...