hihihaha

Tahaks kohe alustada, et nii paha-paha-paha on olla, kuid hetkel on juba täitsa normaalne olemine. Seekord taandus minu südame- ja kõhupahandus:) küll päris kiiresti, kuid õrnalt annab ikkagi veel tunda. Ma kohe üldse ei naudi rongi- ega bussisõitu, eriti selliseid, mis on täis vigureid ja lookeid mööda mäe külge üles ja alla, paremale ja vasakule ning tunnelisse ja tunnelist välja.

No kujutage ette, et te just 30 minutit tagasi ärkasite vastu tahtmist, väljas on veel pime ning te astute bussi, mis on puupüsti täis noori koolijütse. Istekohe saate kuhugi keskele, mis tähendab, et bussi aknast väljavaatamine ei õnnetu niikuinii ja lisaks on veel pime- seega palju sealt näha polekski. Nagu sõidaks silmad kinni. Igatahes, siis hakkab buss liikuma, selline suhteliselt suur buss nagu Tartu liinibussid või tiba suurem. Aga buss ei liigu ju otse ja aeglaselt, ta liigub kiiresti ja kurvitades nagu istuks võidusõiduautos, millel puudub dünaamika. Kuid sina oled veel täiesti kindlalt unerežiimis kinni ega saa mitte midagi aru, kus mis on:)
Mul hakkab isegi sellest kirjutades paha. Ja kõigele lisaks oli mul vaja veel sms-i ka kirjutada, mis igal juhul olemist paremaks ei teinud.
Ainult see oli tore, et bussijuht oli ikka veel sama mees (mõlemal korral). Tundis mu ilusti ära ning tervitas kümnel erineval viisil nagu neil siin kombeks:)

Täna loomaarsti juurest rongiga tagasi sõites hakkas jälle nii paha nagu oleks merelt tulnud. Tegelikult on see selline tunne nagu ma vahepeal unes saan, kui hakkan kuskilt kukkuma ja teen väheke vabalangemist, selline kerge aga samas nii ebakindel, et oska jalgu ja käsi kuhugi panna. Lihtsalt pealesunnitud hõljumine...

Aga aitab selles jutust, ei saa asja nii kaugele ka viia, et emme muretsema hakkaks:) Tegelt pole asi üldse nii hull, mulle lihtsalt meeldib kirjutada!

Tänane päev oli ka päris huvitav, sõitsin bussidega ja rongidega.. :D Ok nali!
Tegelt käisin arsti juures kastreerimas, aga midagi aru ei saanud, mis tehti. Praegu on hea olla:D

Ok... Loomaarsti juures oli tore, kõik tundsid mu ära ja elu läks edasi, ainult alguses oli väheke kohmetu olemine, et mis ma õieti tegema pean. Niisiis käis siin ja seal, kui lõpuks enam-vähem oma koha kätte sain koos Gabiga vastuvõturuumis:)
Tõesti kahju, et ma Austria saksa keelest nii vähe aru saa. Kogu see asi oleks mulle palju kasulikum, kui ma saaks aru peale probleemi ka selle lahendusest...
Ja eriti tore oli siis, kui üks vana härrasmees oma koeraga seal jutustas ning jutu sees ka minule midagi ütles, kuid ma ei taibanud seda, mille peale Gabi pidi vabandama, et ma ei saa hästi saksa keelest aru ning mina siis kohe vabandama, et palun aeglasemalt rääkida. Pärast mõtlesin küll, et oleks hoopis pidanud mainima, et ma ei saa Austria saksa keelest hästi aru, kuid kõrgemast saksa keelest saan aru piisavalt.
Aga hiljem, teistega juba natukene rääkisin ise ka. Kui üks mainis, et Gabil uus assistent, siis oskasin küll öelda, et olen õpilane ja kust tulen jne.

Ma ei jõua pikalt sellest rääkida...
Leppisime ainult Gabiga kokku, et homme lähen kella kaheksaks, et ei peaks rongijaamas kahte tundi ootama nagu täna hommikul, mis oli täiesti jube. Lõpetan siis kella ühe ajal, kui kliinik läheb lõunapausile kuni kella viieni.
Esialgu jäigi siis kella 8-13.00, sest ma ei tahaks veel lisaks kahte korda rongi ja bussiga sõita:)
Vbl hiljem küsin ta käest, et kuna ta suurloomi teeb ja kas ma ehk võin vahepeal vaatama minna, aga las ma elan alguses nati sisse!

Täna hommikul rongijaamas oli nii-nii armas tuvi. Ta lendas läbi keldrikorruse rongijaama sisse, sest läbi liikuvate uste on vist natukene ohtlik sisse tulla. Rongijaamas on selline Bäckerei ehk kohvik, kust saab nisutooteid osta, enamasti, ning ma kahtlustan, et see julge tuvi teadis seda:)
Põhimõtteliselt hakkas ta seal tolmuimejat mängima, kõndis edasi-tagasi ning nokkis saiajäätmeid. Vahepeal käis mu tooli all, otse mul pepu all ja jalgade taga, uskumatult julge:) Oli nii suur tahtmine talle terve oma sai anda, kuid see ei oleks vist teistele meeldinud..

Veel: Lõpuks sain täna poes ka ära käidud ning õhtusöögiks tuleb riisiroog aedviljade ja kanalihaga:) Nii imelik on minna poodi teatud eelarvamusega? (õige sõna läks meelest), kuid siis avastada, et kõik on hoopis teistmoodi ja neid asju, mis sa oled harjunud poes nägema, siin üldse pole. Mulle meeldib eesti toit ja Eestist ostetud toidud!:)


Õhtuni, kirjutan pärast jälle!:D