Lõpuks ometi jõudis kätte see päev (esimene pool päevast), kus ma sain kliinikus taaskord tormata, joosta ja ennast väga vajalikuna tunda. Põhimõtteliselt kogu see aeg, mis ma täna kliinikus veetsin, käis ühe suure labradori kõhus sorkimine. Vahepeal olid mõlema arsti mõlemad käed korraga kõhus või siis ühe käed olid kusitis :D
Just enne oppi veel mõtlesin, et see on küll natukene kaalukam kui kastreerimine, kuid täiesti kindlalt üle poole tunni ei lähe. Ja alguses tõotas tulla lühike, puhas ja korralik op, ei üleliigset verd ega paanikat.
Asi oli siis nii:
Koeral kahtlustati põiekive ja taheti vastuvõturuumis tsüstotsenteesi teha (süstla ja nõelaga läbi kõhuseina põie punkteerimine- uriini väljaimemine), kuid koer ei lasknud, sest arvatavasti oli tal põis ja neerud väga valusad.
Siis tuli teha narkoos ja kõht lahti ning põis lahti lõigata, et näha, mis tal seal nii hullu ja valusat on. Kõht lõigati ilusti skalpelli ja kääridega lahti ning issand jumal, mis sealt välja tuli. See kohe üldse ei näinud põie moodi välja, alguses arvasin, et see kasvaja :D:D
Aga oli ikkagi põis, kuid väga väga põletikuline ja jubeda välimusega ning muidugi see uriin, mis sealt välja tuli, oli täiesti punane. Siis lõigati põis lahti ning hakati põiekive/kristalle sealt välja korjama... Selliseid pisikesi oa suuruseid hambaid meenutavaid pallikesi tuli kokku tiba rohkem kui tikutopsi jagu..Lisaks veel muidugi vereklompe ja muud soga, mida normaalselt põies ei peaks üldse leidma...
Aga siis, veel enne looma sulgemist, pidi kontrollima, kas kusejuha laseb ilusti läbi või on veel midagi ees ning sellejaoks lasti põide füsioloogilist NaCl, kuid ups.. kõik tuli tagasi- tähendab, et koer pissida ei saaks, kui ta uuesti kinni panna.
Sealt see jant pihta hakkaski..tuli panna kateeter ja uuesti NaCl proovida, kuid ikka ei midagi. Siis proovisid teist kaudu, kuid ikka ei midagi. Proovisid erinevaid suurusi kateetreid, ikka ei midagi. Lugesid raamatust, kuidas õigesti kateeter paigutada, kuid ikka ei midagi. Võtsid abile igast abiriistastiku, kuid ikka tuli kogu NaCl samas suunas tagasi:)
Lõpuks olid kõik kohad juba märjad ning esimest korda nägin selles kliinikus õiget oppi, nii et ka riided oli verega koos.
NB: nad ei kanna kitleid, isegi opi ajal.
Aga mina siis olin niiöelda teine abiline. Täitsin 20ml süstlaid NaCl, sest vahel oli kuidagi kiire. Hoidsin pisikest lampi ja kontrollisin hingamist- narkoosi aparaati, tõin asju kiiresti kuskilt mujal ning üldse, tegin kõike, mis vaja :)
Operatsioon oli kestnud juba umbes poolteist tundi, kui Gabi lõpuks leidis veel ühe kõige suurema kivi kusejuha seest.. See oligi see, mis ei lasknud NaCl jõuda teisele poole :)
Siis oli kõik juba hästi, ainult veel loputada ja kinni õmmelda.
Lõpp hea... kõik hea:)
Pärast pidin veel rongile jooksma, mis seekord tähendaski jooksmist..
Ning hiljem veel bussile, sest otsustasin enne bussi Bisch. poes ka ära käia, kuid aega just palju ei olnud.
Kodus olles rääkisin esimest korda Sipsuga skypes juttu, mis oli väga mõnus! Samal ajal tegin kirjut koera jõuludel "kinkimiseks" ... Kuid ilma eesti Selga küpsisteta ja tavapärase marmelaadita, selle asemel kasutasin mingeid šokolaadi küpsiseid ja kummikommi moodi marmelaadi :D
Lisaks panin piima kondenspiima asemel, sest nii oli retseptis kirjas.
aga vaatab siis homme, kuidas see välja tuli. Külmkappi pannes oli ta küll nii pehme nagu karumõmmi ja suhteliselt vedel :D
Ühe kirju koera, kui see ikka välja tuli, viin homme/ülehomme kliinikusse ka:)Ülejäänud võtan siis Anneliise juurde jõululauale kaasa!
PS: Kuidas Suur Jõuluootuse kontsert oli, kes vaatamas käisid/ on praegu?? :))
Nii kahju, et mina ei saa:(
Mõtlen kontserdi peale:)
Kallimalli
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)

2 kommentaari:
väga huvitav kliiniku jutt, nats jube ka, aga ikka lahe kogemus usun. Kas koeraga siis kõik ikka nüüd hästi?
:) Omanik helistas täna hommikul ning ütles, et kõik hästi!
Postita kommentaar