imelik..

Hmm..
Olin nüüd paar päeva või tegelikult küll ainult ühe päeva ilma arvutita ja kohe täitsa jube hakkas:D Tegelikult pole päeval üldse asja, kuid õhtul on arvuti mulle hädavajalik. Pean ennast kuidagi välja elama, välja trükkima või siis muid toimetusi tegema.

Igatahes, olen siis nüüd Pfarrhofi elanik alates tänasest, sest eilse öö ööbisin veel täiesti ootamatult Kopphüttes:) Eile õhtu tegelesin oma asjadega- pakkisin kotti lahti ja samas ka kokku, et näeks üldse, mida mõttetuid asju ma kõike siia kaasa olen võtnud. Jubedalt riideid!
Siis sorteerisin oma kola jne, kui tuleb Seffi sisse ja kutsub mind üles ööbima:) Miks siis mitte!
Miski tunne nagu on selle kohaga juba sees ning isegi Seffi elamisega. Veetsime õhtu tema juures ning hommikusöögi tegime ka koos. Olime terves selles majas kahekesi, sest ülejäänud läksid Bernit Salzburgi lennu peale viima. Täna on Berni juba Reykjavikis.

Mis mina täna ja eile tegin?

Eile käisin kliinikus:)
Täna tegin sporti:)

Kliinik oli lahe nagu ikka ning seekord üsnagi mitmekülgne või on asi lihtsalt selles, et ma saan rohkem aru:)
Ma ei hakka igast patsiendist lähemalt rääkima, sest vastasel korral veniks mu postitus jällegi liiga pikaks. Ütlen ainult, et tore oli- kastreerimised, puusad, röntgenid ja muud tegemised.
Ma ei mäleta enam, kas ma oma eelmisest või üle-eelmisest korrast rääkisin, kui oli jälle üks steriliseerimine/kastreerimine, kuid seekord oli kass juba tiine?! Looted olid juba umbes 3 nädala vanused- ühes emakasarved 3 ja teises 2
Mina polnud seda küll varem niimoodi näinud- täiesti kolm ja kaks eraldi pallikest teineteise kõrval. Lõpuks neil enam niimoodi vahet sees poole, on ainult platsentaga eraldatud, kuid hetkel olid veel täitsa emakasarve kihtidega eraldatud.
Aga kahjuks jah, pidid need viisikud välja tulema ning "ära surema".
Ja kuna mul oli see võimalus, et lõigata lahti emakasarved ja näha elus loodet, siis seda ma ka tegin. Njaa.. imelik oli, kuid andis päris huvitava elamuse- hoida enda käes pisi-pisi-pisikest kassipoega,pikkus keskmiselt 1.5 cm, kellest on peaaegu võimalik läbi näha. Tegelikult oli tema südant, mis veel tuksus, täitsa näha läbi imeõhukese nahakihi.
Nii kerge on inimesel lõpetada ELU.

Aga nüüd mul õnnestus jälle midagi imelikku kirjutada ning nüüd edasi oma tänasest toredast päevast kirjutada on üsna imelik.
Võtan selleks uue postituse :D