pühapäev, 1. aprill 2012

Salzburg

Niisiis: Homseni :D
Ma nüüd enam ei teagi, mitu päeva tagasi oli homme, kuid igatahes on täna täna ning minu mitmendat päeva järjest kokkuvõtmine kannab täna vilja.
Reedel sain Salzburgi kohale mugavalt koos Berniga- tal oli vaja triikimismasinal paranduses järel käia. Niisiis maha pandi mind Europargis, mis on vist Salzburgi kõige suurem ostukeskus- alati paksult rahvast täis ja tõesti suht suur. Jalutasin seal ühe kindla eesmärgiga poest poodi ning lõpuks tegin vist küll igale poele tiiru peale. Väga midagi erilist polnud, kui ainult see, et seal leidub poekesi, mida Eestis veel pole. Nojaa
Siis helistas Hermann ning me leppisime kokku, et ma sõidan bussiga kesklinna. Mõeldud tehtud ning saingi umbes viie minuti jooksul õige bussi peale! Üritasin piletit ostma minna, kuid bussijuhil oli nii kiire mingi istruktsiooni lugemisege. Mulle tundus, et ta õppis esiukse avamist, sest inimesed ootasid esiukse taga, kuid tema luges paaniliselt mingit õpetust :D

Igatahes mingi aja peale hakkasime liikuma, sain oma pileti ka ning pealekaubaks oskasin isegi õiges peatuses pärast maha tulla, kus juba üks tuttav nägu mind ootas!

Edasi mängisime Hermanniga turiste ning läksime shopingu tänavale, sest eelmisest ostukeskusest ma ikkagi seda õiget otsitud asja ei leidnud.
Siin kesklinnas aga olid just need õiged poekesed:)) Ja veel nii paljud samasuguseid!
Ja need müüjad olid kõik nii vinged ja sõbralikud! Aga eks nii vist ongi..:D
Igatahes, jalutasime siin ja seal ning mina ostsin paar asja ära ka!:D

Edasi liikusime Afrocafe'sse, mis juba teada tuntud koht!:) Võtsime pisike lõunasöögi ning koogi, jutustasime ja liikusime siis jälle edasi.

Salzburg tundub olevat suur koht, kuid tegelikult on kõik paigad 15 minuti jalutustee kaugusel!
Rahvast on tänavatel alati palju ning pealekauba on veel tänavaid tohutult :D Täiesti labürint see linn! Kõik kohad täis mingeid võlvialuseid, pisi-üheinimese-tänavaid, suuri marketiplatse nagu näiteks Mirabelli plats. Kõik teed viivad kõikjale, pole kohta, kus sa täiesti ummikusse jääksid, sest kuidagi mingist võlvialusest läbi minnes oledki jälle õiges kohas tagasi.

Ja usute, mul on tunne, et hakkan seda kesklinna juba natukene jagama. Igatahes oskan Hermanni poole küll juba minna :D
(Ma arvan..)

Nojah, siis liikusime Afrocafe'st edasi ühte maailma muuseumisse või sellisesse AHHAA sarnasesse kohta. Aega oli küll ainult tund selle sulgemiseni, kuid jõudsime läbi käia jääaja sektsiooni, natukene füüsikast, natukene kaladest, Tiibetist ja dinosauruste ajastu sektsioonist.
Väga paljust jäime ka ilma, sest korruseid oli circa 4-6 ..
Nagu näha, ma väga palju ei mäleta sellest, sest kõik toimus jooksujalu.
Mäletan Doppleri efekti üle arutamisest ja sellest, kes selle hüpoteesi esimesena püstitas.
Niisiis Christina Doppler oli see mees ning efekt seisneb selles, et heli kõrgus ehk sagedus tõuseb, kui see liigub meie poole ning langeb meist eemaldudes. (Lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes). Põhimõtteliselt siis nii, et kui kiirabiauto meile läheneb, siis tema sireeni helilained on kokku pressitud (lainefrondid) ning seega heli on kõrgem ja kiirem ning auto eemaldudes tulevad siis need väljavenitatud lainefrondid, mille heli on ka selline väljavenitatud.
Teate ju küll :D
Mul on veel see päev meeles, kui põhikoolis joonistasime selle efekti illustratsiooniks pilti:))

Niisiis edasi, pandi see kohakene kinni ja ka meie pidime majast välja minema:D
Kuna õhtusöögini oli veel aega (Hermann oli õhtusöögiks ühe koha nimega SOG kinni pannud), siis läksime hetkeks Hermanni korterisse ja jõime teed.
Mina muidugi suutsin vahepeal magama jääda, sest nii mugav ja hea oli olla. Lamasin diivanil, kõrval mängis ülisobilik väga hea kvaliteediga muusika ning tee auras laual.
Pikutasin siis 15 minti enne õhtusööki.

Edasi Hermanni majast SOG-ini (Student ohne Geld ehk rahata tudeng) oli jälle umbes 5 minti kõndi! Tee peale möödusime kohast, kus ma korra Kristiinaga tantsimas käisin ning kavatsen sellel aprillil uuesti minna. (Mis muidugi tuletas meelde, et ma pean uurima kuupäeva uuesti üle).

Niisiis, SOG!
Ideaalne koht, väga muhe ja hästi sisustatud. Kelner oli eriti vinge teksapükste ja tudupluusiga härrasmees:D
Söögid imehead!
Kuna meile seal mõlemale nii väga meeldis, siis unustasime täiesti kella vaadata või unustasime ära, mis kell järgmine üritus algab, seega läks mingi hetk päris rutuliseks. Tellisime takso ning võtsime magustoidu, mango-šokolaadikreemi asjakese, autosse ja järgmisele üritusele kaasa.

Järgmiseks ürituseks oli Lungau Big Bandi feat. Farina Miss kontsert Republicus.
Järjekordne õnnestumine!
Lihtsalt nii hea muusika, mis võttis kohe esimestel taktidel kaasa elama. Kahjuks olid kõik istekohad ja kaasa tantsida ei saanud, kuid jalg ja pea kõikusid kogu aeg rütmi:)
See Big Band mängib tavaliselt jazzi, kuid koos Farina Missiga tegid nad pigem mainstreami. Oli ka super, sest naine oskas väga hästi laulda oma afro-america häälega!
Pillide soolod oli väga osavad ning mehed nende taga ka ägedad. Elasid ise oma muusikale hoogsalt kaasa!
Pausi ajal käisime tagaruumis magustoitu sööma (Hermann oli seal oma, töötab tihti seal).

Aga muusika oli hea, tekkis jube tahtmine ka ise jälle pilli harjutada. Kui hakkan mingit uut pilli õppima, siis kindel valik on saksofon! Sellega saab ikka selliseid meloodiaid tekitada, et terve keha tibutagi all peidus:)

Pärast pikka lõppu (rahvast tahtis ikka jälle ja jälle uut lõpulugu)jalutasime tagasi korterisse ning mina sain autosõidu Kopphütteni. Öösel läheb sõit alati nii kiiresti..
Tagasi omas "kodus" olingi juba circa kell pool üks, et järgmisel päeval ilusti oma mõnusast puhkusest tööle minna.

Nüüd käib töö juba täies hoos koos 43 külalisega kuni kaks nädalat.
Tegelikult küll järgmisel nädalal ainult 6 inimest:) kuni lõpuni ning mina olen selle kohaga 1:0 teinud...
Terve hooaeg..:P

Täna on ilus päev, pean toast välja minema- mägedesse...
Ega igas kohas ju sellist luksust pole, et uksest välja astudes oledki juba mägedes :D

Kommentaare ei ole: