mäed, armastus ja suusad

Võtan lõdvalt...
Istun voodi peal ja naudin mitte midagi tegemist.
Tundsin juba pikemat aega, et kuidagi jahe või kõhe on ning lõpuks viitsisin võtta meeter eemalt kohvri pealt oma vesti võtta ja selle selga tõmmata.
Ja kujutad ette, kui hea hakkas, täiesti hetke pealt läks keha soojaks ja olemine veel mõnusamaks.
Nüüd olen peaaegu valmis blogi kirjutamiseks, kui ainult kõht p***e pesa ei hakkaks tegema..

:D ai, issi!!
Vaata, mida sa enda lastele õpetad! :D
See ütlus on kuidagi nii-nii mõttesoppidesse kõikuma jäänud.
Olgu, tegelikult pole üldse ju nii hullu midagi!

Ma teen nüüd nii, et kirjutan natukene, siis käin all sööma ja kirjutan jälle natukene.

Eile oli mul VABA, täiesti vaba päev minu enese soovi järgi! Ja mis te arvate, mis oli minu kõige-KÕIGE suurem soov selleks päevaks?!

:( Kes pakkus, päev otsa magada, see eksis!
:) Kes pakkus, päev otsa suusatada, see võitis!!

Ärkasin algul suht varakult, kuid siis pettusin, nimelt ilmas, ning jäin veel natukeseks teki alla sooja. Paar päeva olid meil siin päris kenad ilma päikesepaiste ja muidu mõnusa olemisega, kuid eilne hommik oli sombune, kõle ja külm ning pealekauba lubas veel vihma ka!
Niisiis, olin mina murest murtud ning kartsin juba, et ei olegi mõtet mäele minna, kui vihma ka veel tulema peaks. Käisin siis all, pidasin perega nõu ning uimasin niisama ning läksin lihtsalt vooluga kaasa ;)
Ja näedsa, see aitab!
Pole vaja midagi tagant utsitada, sest kõik, mis vaja, tuleb ise sinu juurde. Ilm läks natukene ilusamaks või just mitte ilusamaks, kuid andis lootust, et võib veel minna ja samas andis mulle vihje, et "MINE MÄELE"
Seega, olin viie minutiga valma ja juba bussipeatuse poole kõmpimas:D
Läksin täiesti üksi, sest Berni ei saanud seekord tulla.

Tegelikult, saladuskatte all öeldes ma tahtsingi üksi minna! :D

Kõndisin bussipeatusesse (kujutate ette, see umbes 2-3 kilti (vist, tundub)ja suusasaabastega ning pole mingit probleemi... ) ning saingi bussile koos oma kahe sõbra bussijuhiga:D
Tegelikult sõitsin eile 3 korda Arthushaus- Mühlbach bussiga ning ühe korra Mühlbach-Bischofshofen bussiga..
Seega, tunnen end juba päris kohalikuna! :)

Liftide juurde jõudes astusin kohe Jussi sisse ning sain oma 667 suusad, millega ma peaaegu alati sõitnud olen. Vähemalt sellest ajast peale, kui ma nad avastasin. Ja sõber Jussist juba teab, seega pole mingit probleemi nende mittesaamisega :D
Njaa, sõber Jussist on tore mees, pärit Inglismaalt! Temaga räägin küll kahes keeles korraga, sest ma tõesti ei suuda enam normaalselt inglise keeles mõelda, kui ma tean, et teine pool saab ka saksa keelest aru. Kasutan kohe saksakeelset sõna, kui see paremini sobib!

Suusad käes ning edasi siis kondlisse ja ülesse mäkke! Ma arvan, et ma olin vist täiesti üksi sõimas kogu selle kondliketi peale... ,See oli vinge! Aga arusaadav, sest kui juba kord üleval oled, siis pole väga enne mõtet alla tulla, kui päris päeva lõpus mööda sinist. Must mägi peakondli all on juba täiesti paljas:D Aga ühte suusajälge ikkagi nägin kuskil lumehunnikus.
Kevad võtab all küllas juba kõvasti võimust, kuid üleval mägedes on veel täitsa normaalsed sõidutingimused!

Kui üles jõudsin ja esimesele rajale jõudsin, oli küll tunne nagu unenäos- linnud lendavad samal kiirusel sinu kõrval, sinust mööda, lilled õitsevad raja kõrval ja Mina sõidan ihuüksi kuskil mäe peal. Aga juba järgmise kurvi peal oli mingi suurem grupp ees ja minu unenägu lõppes.. Tegelikult oli rahvas ikkagi omajagu- palju treeninguid!
Aga nad kadusid kõik kuskil kell 12 ära :D
Lubas ju vihma!
Aga ei tulnud...

Mina sõitsin kella kaheni..
Tegin tutvust kohalikega ja külalistega.
Istusin kondlis koos ühe vanema mehe ja minuvanuse poisiga ning jäin nende juttu pealt kuulama. Tegelikult ei saanud päris kõigest aru, kuid point oli selge- rääkisid sellest rajast Kings Cab kondli all, kus me Lauriga kogu aeg sõitsime. Ma siis kuulasin ja vaikselt naersin kaasa, kui järsku see mees minu poole pöördus ning päris, mis keelt ma räägin.
Ütlesin, et saksa ja inglise, kumba aind vaja.
Siis tegime tutvust, andsin paar nõuannet, kuidas sinna kondli alla saab ning lõpuks sõitsime paar tiiru koos ka. Hiljem sain teada, et nad pärit Belgiast ning sellepärast saingi ma ainult paarist sõnast aru, kui nad omavahel rääkisid
Belgias on 3 riigikeelt: prantsuse, saksa ja hollandi
Kuna see poiss ei osanud saksa keelt, siis rääkisid nad omavahel arvatavasti holladi ja saksa keele vahepealset asja, nii et mina ka midagi aru sain.

Siis kohtasin paari kohalikku, kes mind ka ära tundsid. Rääkisime ilmast ja muud nipet-näpet:)
Mul on tunne, et inimesed tunnevad siin mind juba minu kostüümi järgi ära:D
See Jussi tüüp ütles ka, et kui ma järgmine aasta tulen suusatama, siis tarvitseb mul vaid minu roheline kostüüm selga panna ning juba ma olengi oma. :D


Ma armastan suusatamist kogu südamest!
Armastan seda tunnet, mis tekib laskumisel, kui kõik mõtted on koodunud ühele- I'm lovin it!

Ja oi-oi kui raske oli teha viimast sõitu ning siis pisar silmis sinisele suunduda ning kõik see toredus selja taha jätta. See oli minu elu parim talv, kõige õigem!:)
Kui mul kunagi veel tekib võimalus olla talvel kuskil ära, siis tulen jälle siia, kuid seekord suusaõpetajaks!! siis saan iga päev mäel olla!

Aga siis võtan Lauri ka kaasa ;)